Nordlin Ehitus ehitas Pärnusse Eesti kõige moodsama lasteaia

Uue lasteaia ehitamise tingis vajadus luua Pärnu linna ja Pärnuga piirnevate omavalitsuste elanike jaoks juurde uusi lasteaiakohti. Teine, linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti Anu Villmanni sõnul mitte vähemolulisem põhjus oli soov rajada täiesti uus ja moodne lasteaed. Eelmine lasteaiamaja valmis Pärnus 1980ndate keskel, hiljem on olemasolevaid hooneid vaid ajakohastatud ja renoveeritud. Kuna aastakümnete jooksul oli amortiseerunud ka linna eelmine avalik ujula, otsustati kahe objekti ehitamine ühendada.

Viilmanni sõnul moodustavad lasteaed ja ujula põneva arhitektuurse kompleksi: lasteaiahoone on päikesekujuline, katusel on päikesepaneelid, hoovialal spordiväljak, välilava, liikluslinnak, kelgumäed ning lasteaias sees spetsiaalne spordisaal. Ujulas on laste-, eel- ja 25-meetrine põhibassein, kus saab ujuda kaheksal rajal. Kogu kompleks on projekteeritud ja ehitatud ümbritsevat looduskeskkonda hoides ning arvestades. Nii lasteaia kui ujula kasutamist toetab hea juurdepääs kergliiklusteede ja ühistranspordiühenduse näol. Lisaks on ujulas mobiilne invatõstuk ning tänapäevane hooneautomaatika juhib nii ruloosid kui ka valgustussüsteemi.

Nordlin Ehituse projektijuht Kaupo Sild sõnab, et 18 kuuga valminud Raja lasteaed on eriline mitmeski mõttes. „Hoone kandev osa on monoliitsest raudbetoonist ning ehitamisel sai valatud 4000 kuupmeetrit betooni, mis on üpris suur kogus. Tegemist on erilise kujuga hoonega, millel on hulgaliselt klaasfassaade – ligi 2000 m2 ulatuses,” kirjeldab ta. „Maja katusel on umbes 500 paneelist koosnev päikeseelektrijaam ning keskkonnasõbralik murukatus, mis aitab hoonet hoida suvel jahedana. Lisaks on passiivseks jahutamiseks elektriliselt avanevad fassaadikardinad.”

A-energiaklassile vastavale hoonele omaselt kasutatakse hoones basseini- ja dušivee soojendamiseks tarbevee soojustagastit, mis suunab osa äravooluvees sisalduvast soojusest tagasi majja. Lisaks sai Silla sõnul ujulasse paigaldatud Eesti mõistes unikaalne maailmatasemel ajavõtusüsteem, mis võimaldab korraldada kõrgel tasemel ujumisvõistluseid. „Nimetamata ei saa jätta ka ujula katust kandvaid lainetava kujuga liimpuittalasid ning hoovile rajatud staadionit, mis on lasteaedade puhul pigem haruldane. Ja laste jaoks rajatud vaarikamets,” sõnab ta, lisades, et kiidab julgete lahenduste ning ehitusprotsessi plaanipärase kulgemise eest nii tellijat Pärnu linna kui ka projekteerijat Margit Aulet.

Kaos Arhitektide projekteerija Margit Aule toonitab, et iga hoone puhul on esmatähtis selle funktsioon ja asukoht. „Millist ruumi on lastele vaja? Kuidas ruumid peavad omavahel paiknema, et neid hea kasutada oleks? Näiteks tänapäeva lasteaias toob vanem lapse otse rühmagarderoobi, ka õue saavad lapsed oma rühma ruumidest. Samas peab kõikidest rühmadest olema pääs ühisaladele – ujulasse, muusikasaali jne. Nii oligi kõige ratsionaalsem teha ringikujuline hoone, üldruumid on keskel, rühmad perimeetris. Katuse aga panime viiludena üles-alla looklema, et väljast oleks loetav, et majas on erinevad lasteaiarühmad. Ruumid hoones on ühes tasapinnas – nii on lastele mugav ja turvaline ning saab liikuda ka kaubakäru ja ratastooliga.”

Välisviimistluses ja siseruumis on kasutatud puitu, mis on lasteasutusele sobilik ja hea materjal. „Väljakutseks oli mahutada ehitusalasse vajalik rühmade arv. Aga selle lahendaski ringikujuline põhiplaan. Konstruktor ütles, et tema 2Ds poleks suutnud nii keerulise geomeetriaga hoonet teha – kogu projekteerimine toimus ruumilises mudelis,” selgitab Aule. „Uhkust võibki tunda hoone väliruumi kontseptsiooni üle – ring ja kaar on kasutuses ka siseruumis kaareelemendina, välialadel küngastena. Põnevad on rühmade juures asuvad mängimiseks loodud sisehoovid.”

Ka projekteerija kiidab koostööd ehitajaga: „Hea tulemuse jaoks on oluline suhtlus, dialoog, see kõik oli tellija-ehitaja-projekteerija vahelistes suhetes olemas. Ehitaja tegi head tööd!”

„Hetkel on küll alles sisseelamisperiood, sealhulgas uute võimaluste tundmaõppimine, aga nagu lasteaiapere ise ütleb: kõik sujub ja nii lapsed kui suured on lasteaiaga väga rahul,” ütleb Viilmann. „Uus ujula lahendas meie ammuse probleemi – Pärnus on nüüd tänastele normidele vastav ja tehnoloogiliselt Eesti üks moodsamaid ujulaid, mida saavad lisaks lasteaiamudilastele kasutada ka üldhariduskoolide õpilased kohustuslikuks ujumisõppeks, spordikooli õpilased treeninguteks ja võistlusteks ning lisaks kogu ülejäänud linnarahvas ja Pärnu külalisedki. Pärnu on uus lasteaed-ujula tulemusega rahul ja tehtu üle uhke!”