- OMX Baltic−1,24%298,42
- OMX Riga−0,91%861,98
- OMX Tallinn−0,35%1 933,09
- OMX Vilnius−0,66%1 143,06
- S&P 500−0,23%5 062,25
- DOW 30−0,91%37 965,6
- Nasdaq 0,1%15 603,26
- FTSE 1001,44%7 812,78
- Nikkei 2256,03%33 012,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,62
- OMX Baltic−1,24%298,42
- OMX Riga−0,91%861,98
- OMX Tallinn−0,35%1 933,09
- OMX Vilnius−0,66%1 143,06
- S&P 500−0,23%5 062,25
- DOW 30−0,91%37 965,6
- Nasdaq 0,1%15 603,26
- FTSE 1001,44%7 812,78
- Nikkei 2256,03%33 012,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,62
Mari-Liis Kukk: viime Eesti Euroopa uue finantsturu liidriks
On viimane aeg fintech’i, ühte Eesti olemasolevasse eduloosse, hingega uskuma hakata ning selle ökosüsteemi tugevusest üheskoos maksimum välja võtta, kirjutab Mari-Liis Kukk arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.
Eestis kasvab lugematul arvul maitsvaid õunasorte. Mahlased, ilusad, kõrge saagikusega. Selle taustal tahame meie aga justkui vägisi kasvatada uhkeid lõunamaa vilju, mis siia kliimasse hästi ei sobitu.
Muudkui kastame, väetame, tassime mesilasedki kokku – aga päikest on vähe ja saak ikka kesine. Ja isegi kui mõne sordi siin pidama saame, hakkame peagi mõtlema järgmisele ahvatlevale viljale, mida kodustada, jättes eelmise vajaliku hoolitsuseta.
Eesti eduloo otsimine meenutab pahatihti sama mõttekäiku. Kas tahamegi üldse edukad olla? Või meeldib meile üksnes jahti pidada kõige selle nimel, mida meil just parasjagu pole?
Riigipiirid on minevik
Ringiratast jooksmise asemel näib olevat hea mõte keskenduda mõnele valdkonnale, mis meil juba hästi toimib, ning seda veelgi võimendada. Eesti idusektori suurimaid edulugusid on täna fintech-valdkond, mille sugemetega on pooled meie kümnest ükssarvikust.
Sektori ettevõtted on kujunenud oluliseks majanduse tugitalaks, panustades maksudena riigieelarvesse ligi sada miljonit eurot aastas ning pakkudes tööd tuhandetele inimestele. Eesti fintech-ettevõtted troonivad oma mõttelennu, arenguideede ja ambitsioonidega eeskujuna nii Euroopa kui maailma tippude seas.
Ka fintech-sektori turupotentsiaal on märkimisväärne. Mitte meil siin väikeses Eestis, aga kui suuname pilgud Euroopasse. Euroopa Komisjon sai juba mitmeid aastaid tagasi aru, et senine riigipiiriti killustunud finantssektor ei suuda ühenduse majanduskasvu toetada ning täielikult digitaalsete finantsteenuste esiletõus annab suurepärase võimaluse kujundada Euroopale uus finantssektor, mis rajaneb tõelisele ühisturule.
Lühidalt on sõnum Euroopast lihtne: uute finantssektori ärimudelite puhul on riigipiirid minevik ning Euroopa ootab ärisid, kes suudaksid kiiresti ELi-üleselt skaleerida.
Meil on olemas tugevad ettevõtted ja tugev ökosüsteem. Olemas on ka turuvõimalus. Millegi pärast oleme siia toppama jäänud. Kõik vaatavad justkui üksteisele otsa ja kehitavad õlgu, et vist saaks siit lendu tõustud küll, aga pole justkui kellegi asi ühist jõupingutust vedada.
Täna me Eestina lähiregioonide seas fintech-sektorit eest ei vea, me oleme eestveetavad. Meid sikutab Skandinaavia, meid sikutab Leedu, meie oleme lihtsalt kohal. Ja seda valdkonnas, kus meie naturaalne potentsiaal on kohati kordades kõrgem, kui tänastel liidrisärgi haaranutel.
Vaid paar protsenti Euroopa turust, ja...
Hetkel kuum
Naiivne on arvata, et kõik riigid asjasse niivõrd kergekäeliselt suhtuvad. Naaberriikidel on selged plaanid ja, kuni meil ei ole, oleme osa nende omadest. Meie head sõbrad leedulased kirjutasid enda esimese riikliku fintech’i strateegia kokku juba 2016. aastal ning on selle alusel meelitanud endale mitmeid suure potentsiaaliga finantsärisid, sealhulgas Eestist.
Silmapaistvalt head tööd teevad Iirimaa, Holland, Taani, Austria, väikestest riikidest Malta. Suure siseturuga riikidel on koht päikese all enesestmõistetavalt kindlustatud.
Mäng käib seega juba aastaid päris suurtele auhindadele, kuid Eesti alles otsib registreerimislinki. Tänasest kümme korda suurem ekspordile suunatud fintech’i valdkond maksaks riigimaksude kaudu hoobilt kinni tervisekassa iga-aastase puudujäägi ja töötukassale riigi poolt antud lisaülesannetest tekkinud miinuse, viies takkapihta ka riigieelarve nominaalsesse ülejääki.
Ometi oleks sellises olukorras meie ettevõtete käes ehk vaid paar protsenti kogu Euroopa finantsturust. Ambitsioon sellest mõned protsendipunktid veelgi enam haarata ei näi liigoptimistlik, mõju meie majandusele aga on ilmne.
Estcoin näitas suunda
Kui tahame selles mängus kas või osaliselt võita, on meil vaja oma helgeimad pead kokku tuua ja tegutseda koordineeritult, püsimaks Euroopa suunal kasvu- ja konkurentsivõimelised.
Finantssektor ei ole täna kaugeltki staatiline nähtus – oodata on veelgi enam uut liiki teenuseid, ärimudeleid ja tehnoloogiaid. Et muutuste sisu mõista, peab olema kodukamaral võimekus uusi lahendusi süsteemselt katsetada ning õppida nende rakendusvõimalusi paremini juurutama.
Jällegi, riigid meie ümber teevad seda tööd agaralt. Leedus on viimast testfaasi läbimas keskpanga juurde arendatud plokiahela taristu, mis võimaldab ärimudeleid otse regulaatori silme all testida. Praha keskdepositoorium sai möödunud aastal esimesena Euroopas loa pakkuda enda teenuseid hajusraamatu vahendusel.
Sloveeniast sai esimene riik ELis, kes andnud riikliku võlakirja välja plokiahelale salvestatud nutilepingute toel. Kui Kaspar Korjus rääkis 8 aastat tagasi estcoinist, oli meil laual ehk vale väljund, kuid õige suund. Paraku lasime suurriikide nurinal end kergekäeliselt heidutada.
Suuresti iseeneslikult on meie kohalik fintech-ökosüsteem arenenud Euroopa Liidu üheks tugevamaks. Häda on, et ühise ponnistuse abil on mitmed teised riigid jõudnud meiega küllaltki samale pulgale ja mõni juba lehvitab möödudes. On viimane aeg ühte Eesti olemasolevasse eduloosse hingega uskuma hakata ning selle ökosüsteemi tugevusest üheskoos maksimum välja võtta.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Enimloetud
1
Viimased uudised
Nasdaq 100 kerkis kasumini
Tehingu insiderite nimekiri salastati
Vaata, mida ostetakse ja mida müüakse
Hetkel kuum
Vaata, mida ostetakse ja mida müüakse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele