Eesti Pandipakend on 16 aastaga ringlusse saatnud ligi 4,3 miljardit pakendit

„Hoolimata pandeemiast tingitud piirangutest ja ära jäänud suurüritustest oli eelmine aasta meie jaoks üle aegade kõige parema tulemusega. Rekordaasta põhjuseks võib pidada eriolukorraga tekkinud täiendavat vaba aega. Inimesed hakkasid koristama saunasid, suvilaid ja garaažinurkasid ning välja ilmusid ka krooniaegse pandimärgiga joogipudelid, mis sinna aastateks seisma olid jäänud,” nendib Eesti Pandipakend OÜ tegevjuht Kaupo Karba.

Vaieldamatult positiivset mõju keskkonnale näitab fakt, et mullu koguti ja suunati taaskasutusse kümnest Eestis müüdud pudelist või plekkpurgist enam kui üheksa. Pandiettevõtjate poolt turule pandud tagatisrahaga joogipakendite ringlussevõtu määrad täitis Eesti Pandipakend järgmises mahus: plastpakendid 90%, metallpakendid 95% ja klaaspakend 86%. Muide, kõige aktiivsemalt tagastasid mullu pandimärgiga pakendeid Hiiumaa ja Lääne-Virumaa elanikud – vastavalt 240 ja 239 pakendit maakonna elaniku kohta.

Lisaks vajutasid Eesti inimesed eelmisel aastal ka rekordarv kordi taaraautomaatide kultuurinuppu, millega jõudis Heategevusfondi Aitan Lapsi kaudu lasteni rekordiline pagas kultuurielamusi – annetusi tehti 143 742 korral, kogudes lastele üle 185 000 euro! 2011. aastal loodud Aitan Lapsi on tänaseks teatri, muusika-, kirjandus-, spordi- ja kunstielamusi pakkunud rohkem kui 163 000 lapsele.

„Väikese Eesti rikkuseks on puhas loodus, mille püsima jäämisse oleme palju panustanud. Sageli küsitakse, kuidas on see väikesel riigil nii hästi õnnestunud?,” räägib Karba. „Meilt on küsitud pandipakendisüsteemi loomise, pakendite ringlussevõtu ahela ning juurutamise kohta nõu mitmekümnest riigist, näiteks Maltast, Kosovost ja Gruusiast kui ka Inglismaalt, Jaapanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ning Lõuna-Koreast. Eesti turu võlu ja valu on muidugi väiksus – erilist mahuefekti ei teki, aga samas saab uuendusi kiirelt sisse viia ja neid katsetada.”

Vaatamata 16 edukale aastale on süsteem, kus joogipakenditele lisatava pandirahaga motiveeritakse ostjat pakendit taarapunkti tooma, Euroopas üsna uus nähtus. Põhja-Euroopa riikides on see sõltuvalt riigist olnud kasutusel umbes viimased 26 aastat, aga on ka palju maid, kus alles otsitakse võimalusi joogipakendite tõhusaks kogumiseks. Sarnaselt Eestile kogub täna Euroopas pandisüsteemi kaudu joogipakendeid kokku veel üheksa riiki: Norra, Island, Taani, Holland, Saksamaa, Rootsi, Soome, Leedu ja Horvaatia. Eesmärk on neil küll üks, kuid lähenemine ja pandisüsteemi ajalugu erinev.

Eestis võib pandisüsteemi alguseks pidada piimaringe ehk aega, kui 1960.–1980. aastail asetati maamajapidamistes piimanõud teeperves olevale pukile, kust piimaauto hommikuti mööda sõites piima kaasa võttis. Klaaspakendeid oli nõukogude liidu ja hiljem ka juba uue Eesti Vabariigi ajal võimalik viia taarapunkti, kasutada ise või lihtsalt minema visata. See olukord oli aga ebarahuldav toonase keskkonnaministri Villu Reiljani meelest, kes ütles 2004. aastal Eesti Päevalehele: „See niinimetatud mitteametlik müü- ja osta-süsteem vajab riigi sekkumist. Taarapunktide ja kogumiskonteinerite arv ei ole piisav. Ebahügieenilised kogumispunktid vähendavad inimeste valmisolekut joogipakendeid tagastada.”

Tühi klaaspudel ja -purk on aga väärtuslikud materjalid, millest tehakse uusi asju loodusvarade kallale minemata. Vanadest klaaspudelitest saab teha uued, kui need purustatakse ning sulatatakse 1200°C juures. Keskkonda jäetud klaastaara aga ei lagune ja võib inimesi ning loomi vigastada. Loodusesse sattunud plastitükikesi peavad aga linnud ja loomad ekslikult toiduks ja söövad need endale sisse. Täna tehakse plastpudelist ringmajanduse põhimõttel plasthelbeid, millest toodetakse valdavalt uue plastpudeli toorik ja seda korduvalt.

Niisiis tuli puhta looduse püsimajäämise nimel leida lahendus! Selleks panid 2005. aastal kolm joogitootjate ja -maaletoojate liitu ning Kaupmeeste Liit seljad kokku ning asutasid taaskasutusorganisatsiooni Eesti Pandipakend. 2005. aastal kehtima hakanud uus pakendiseadus lõi uue ja selgema taaratagastussüsteemi ning üha rohkem populaarsust kogunud metallist, klaasist ja plastist joogipakenditele kehtestati tagatisraha.

Pakendiseadusest tulenevalt ei pandud aga pandi alla toiduainete pakendeid, kuna toidupurkide vastuvõtmine suurendaks tagastuspunktides hügieeniriske, sest paljud taaraautomaadid paiknevad kauplustes. Kui joogipakendid on suhteliselt puhtad, siis toidupakendid vajavad toidujääkidest puhastamist, mida teinekord teha ei viitsita. Toidupakendid, sealhulgas klaaspurgid saab ikkagi taaskasutusse suunata, viies need pakendikonteinerisse või kasutades kollase pakendikoti teenust.

Kuna purgisuppi ja moosi tarbitakse pigem kodusemates tingimustes, on neid mugav pakendikonteinerisse sorteerida. Jooke tarbitakse aga samas suurema tõenäosusega avalikus ruumis ning seetõttu on pudelitel suurem risk jääda looduskeskkonda või mõnesse olmeprügikasti kasutult vedelema. Pakendile lisatud tagatisraha paneb tarbijaid mõtlema, et pakendi taaskasutusse suunamata jätmisel raisatakse ressursse ja loobutakse ka oma panti pandud rahast. Eestis jõuab täna 90% müüdud pandipakenditest keskkonnasõbralikult ümbertöötlemisse, ent see number saaks olla veel suurem!

Tagatisraha 10 senti pakendi kohta motiveerib pandipakendeid tagasi ringlusesse tooma. Ja tänu harjumusele supipurke ja kange alkoholi pudeleid kogumiskonteineritesse viia, jõuavad sinna ka välisriikidest Eestisse toodud pakendid. Kiiduväärt on Prisma kauplusteketi algatus, mille taaraautomaadid võtavad tasuta vastu välismaalt toodud Eesti pandimärgita metallist ja plastist joogipakendid, suunates need Eesti Pandipakendi abil taaskasutusse.

Üheks õnnestumise võtmeks on kindlasti ka pandipakendite stabiilne taaskasutusmäär, mis hetkel kõigub aastate lõikes 85-95% vahel. Selleks ollakse palju panustanud keskkonnaharidusse, koolitades lasteaia- ja koolilapsi, tutvustades neile pandipakendite käituskeskust ning näidates, millist elu elavad kogutud pakendid edasi pärast kaupluse taaratagastuspunkti toomist. Aastate jooksul on keskkonnaharidustundi pakutud 22 000 lapsele. See on pikaajaline töö, kuid kasvavaid uusi põlvkondi on võimalik suunata ja rõõm on, et nemad omakorda õpetavad oma vanemaid ja vanavanemaid. Eesti Pandipakendil on koostööpartnereid, kes ütlevad, et pärast sorteerimisjaamas külaskäimist klassiga on lapsed pannud nad kodus pakendeid sorteerima.

2019. aasta kevadel tõi Eesti Pandipakend turule uudisteenuse korduvkasutatava pandinõu, et aidata ürituste ja festivalide korraldajatel vältida ressursse raiskavate ühekordsete joogitopside ja nõude kasutamist. Pandinõu toimib seega pandisüsteemi põhimõttel, kus ostetud joogi või toidu nõule lisatakse tagatisraha ja seda tagastades saab ürituse külastaja pandiraha täies ulatuses tagasi. Eesti Pandipakend peseb nõud pärast kasutamist 80°C juures uuesti puhtaks, et neid saaks korduvalt ja keskkondahoidvalt kasutada.