Rohetiigri pilootprogrammis osalev loovagentuur Zavod hakkab spetsiaalse mudeli abil uurima süsiniku jalajälje suurust välimeedia reklaami tegemisel ning võimalusi selle vähendamiseks.
Zavod reklaamiagentuur on olnud Rohetiigri liikumisega seotud alates esimesest kohtumisest, mil tulevikku vaatav idee 2020. aasta augusti lõpus Rocca Al Mare koolis välja hüüti. Mõneti on meie motivatsioon kaasa lüüa arusaadav, sest oleme juba varasemaltki tegelenud keskkonna edendamise projektide ja kestliku mõtteviisi arendamisega.
Meie üks ülemaailmselt mõjukamaid kliente on World Cleanup Day, kellega töötamise kogemus andiski suurepärase tõuke liituda ka Rohetiigri pilootprogrammiga. Lisaks oli liitumine seotud ka agentuuri filosoofia ümbersõnastamisega, milles olemegi varasemast võtnud suuna rohelisemale lähenemisele. Mõeldud-tehtud!
Keeruline algus
Kuid liitumine Rohetiigriga oli ainult algus, sest nüüd oli vaja hakata tõepoolest tegelema kodutöödega, kohtumiste, esinemiste ja ettevõtte poolse eesmärgi paika seadmisega. Mida aeg edasi, seda enam hakkas meie esialgne entusiasm jahtuma, sest vahepeal esines hetki, mil kõiki meid valdas segadus saabuva suhtes. Kas meil on kogu teave järgmise kodutöö jaoks olemas? Kes kodutöö vormistab? Kuidas me edasi läheme?
Aega võttis, aga asja sai. Ajapikku saime oma protsessid sujuvalt jooksma ning kodutööde esitlemine hakkas minema aina libedamalt. Loomulikult käisid ettevõtte sees korduvad arutelud, et milline meie suur eesmärk olema peaks. Mis on see, millega oleme oma valdkonnas esimesed ning mida tahame oma sektoris muuta?
Põhjalik eesmärgi seadmine
Pärast pikki arutelusid, mõttevahetusi ja ajude ragistamist jõudsime jätkusuutliku reklaami loomise protsessini. Teame, et täna veel ei mõõda mitte keegi reklaami välja töötamisega seotud otsest mõju elektritarbimisele, keskkonnale, transpordile ja nii edasi. Me võime oma tööga agentuuris muuta inimeste käitumist, tõsta toodete müüki ja kutsuda rahvast kohale, kuid mis on selle teavitustöö mõju keskkonnale? Pole aimugi ja selle välja uurimise me oma eesmärgiks võtsimegi. Täpsemalt tahame julgustada oma praeguseid ja tulevasi reklaamikliente rohelist mõtteviisi rohkem omaks võtma ning teha seda läbi süsiniku jalajälje mõõtmise vahendi. Eesmärk ongi lõpuks luua töötav mõõtesüsteem (inglise keeles Outdoor Campaign Sustainability Index ehk lühidalt OCSI), mis annaks aimu välimeedia pindade CO2 jalajälje suurusest ja aitaks tulevikus muuta protsessi rohelisemaks.
Kirevate, kaunite ja tarvilikku turunduslikku infot täis pikitud plakatitega on kaetud nii bussipeatused, city-lightid kui ka muud pinnad, kuid tegelikult ei tea keegi meist täpsemalt, kuidas plakati valmistamine süsiniku jalajälge mõjutab ja milline on nende tootmise mõju keskkonnale. Vähemalt polnud Eestis seda mitte keegi veel uurinud ja meie saame selles vallas olla pioneerid.
Kogu oma tarkuses ei saa me oma suurt eesmärki üksinda välja täita ja vajame selleks partnerit. Pidime suure eesmärgi poole jõudmiseks leidma ühe ettevõtte, kes on välimeedia äris kogemusega tegija ja nõus meiega paati hüppama.
Nii pöördusime oma välimeedia ideega uue Rohetiigri osalise JCDecaux poole, kes on süsiniku mõõtmisega pikemat aega juba aktiivselt tegelenud. Veel keskenduvad nad teistele ühiskondlikele teemadele, näiteks erinevad sotsiaalsed küsimused, töökoha ohutus ja ärieetika. Algus oli igatahes tehtud.
Ooh eluiga
Kuna fookuses on välimeedia, võttis enim aega täpsete andmete kaardistamine. Piltlikult on plakat linnas vaid jäämäe veepealne tipp. Enne sellele kaubandusliku teate trükkimist toodetakse esmalt pabervabrikus spetsiaalne plakatipaber ning luuakse tint, millega tähtis teave plakatile kantakse. Edasi liigub protsess trükikotta, kus vajaminev sellele peale trükitakse.
Valmis plakatid viiakse üle linna (või ka riigi) laiali ning pannakse üles. Kui kampaania on läbi, lähevad plakatid taaskasutusega tegelevasse ettevõttesse. Tegu on protsessiga, kus kõike tehakse uuesti ning milles iga mainitud tegevuse vahele jääb ka transport ühest kohast teise.
Laialt kasutatav mudel
Praegu töötame koos JCDecaux’ga välja süsteemi, millega mõõta välimeedia CO2 jalajälje suurust. See on alles algus, sest tulevikus saame universaalset süsteemi kasutada ka teiste meediumite (print, tele, digireklaam) jaoks ning muuta OCSI indeksi ka kampaania KPI-de osaks. Ja miks mitte mõõta lõpuks juba ka agentuuritöötajate endi CO2 emissioonide suurust tööle ja koju minekul? Sest ka see on võiks olla meie mudeli osa. Paljuski tänu Rohetiigrile oleme loonud põneva ja kestliku mudeli, millele me varasemalt mõeldagi ei osanud, kuid mis täna täiesti elementaarne tundub.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”