Aufort tõi turule digikulla, muutes selle lihtsaks ja läbipaistvaks

Arvata on, et kulda investeerimine muutub eestlaste hulgas populaarseks. On ju kuld teiste varaklassidega võrreldes kõige kindlam ja pikema ajalooga, kasutusel olnud juba aastatuhandeid. Kuld oli esimeseks ametlikuks rahaks, mis võeti kasutusele pärast partertehinguid. „Kunagi oli ju nii, et kellel oli vaja piima, see sai vastu mune ja nii edasi, aga see oli võrdlemisi keeruline ja mitte nii efektiivne. Siis tulidki lahendusena välja kuldmündid ja sealt sai kogu rahanduse ajalugu alguse,“ kirjeldab ettevõtte Aufort tegevjuht ja üks asutajatest Bert-Ken Raudberg.

„Kuld on testitud. See on nii pikalt kasutusel olnud ja stabiilne vara väärtuse säilitaja. Hea näide on see, et Vana-Kreekas sai üheuntsise (31,1 g) kuldmündi eest osta terve härrasmehe rõivastuse just sellisena, nagu see tollal oli – valge linane rüü, sandaalid ja nahkne vöö. Samamoodi on ka täna, ühe kuldmündi eest saab osta terve rõivastuse – ülikonna, triiksärgi, kingad ja vöö. Nii võib öelda, et läbi oma pika ajaloo on kuld säilitanud oma ostujõu. Hind on küll muutunud, aga väärtus alles.“

Värskete uuringute põhjal võib väita, et eestlased tahaksid tegelikult investeerida senisest veelgi rohkem ja tegelikult omatakse näiteks inflatsiooni kohta täiesti korralikke teadmisi ning soovitakse ennast selle eest kaitsta. Takistavaks jõuks on aga investeerimisse puutuvate teadmiste puudumine ja suur ajakulu, mis sellise tegevusega kaasneb. Kõigile huvilistele on nüüd aga tänu Aufortile hea uudis. Füüsilisse kulda digitaalses vormis investeerimine, mis varem oli oma keerulisuse tõttu vaid suurinvestorite pärusmaa, on nüüd toodud tänu uutele lahendustele ka jaeinvestorite ja tavainimesteni!

Palju räägitakse ka "meelerahufondi" loomisest, mis võiks olla igal inimesel olemas. Tähendab see seda, et inimesel on kõrvale pandud 3-6 kuu rahavarud, mis on talle võimalikeks kriisiolukordadeks. See on raha, mis seisab inimestel pikkade aastate vältel puutumata, kuid seda kindlasti puudutab „hea sõber“ inflatsioon, mis selle ostujõudu vähendab. Ka siin võiks olla heaks ja lihtsaks lahenduseks selle kullas hoidmine, et meelerahufondi ostujõudu säilitada ka aastate pärast, juhuks kui seda fondi mingil põhjusel tarvis peaks minema.

Auforti ahjusoe lahendus on äärmiselt lihtne. Vaid paari minutiga on võimalus investeerida digitaalsesse kulda, mida on igal hetkel võimalik füüsilise kuldplaadina välja võtta või digitaalsel kujul tagasi müüa. „Eeskätt selle tõttu, et meie lahendus on ehitatud e-poe platvormile. Seda peaks oskama kasutada igaüks. Mul endal ei ole kahjuks enam ühtegi vanaema elus, annaksin hea meelega seda tallegi proovida ja olen täiesti kindel, et ta saaks sellega ka hakkama. Kui inimene on kunagi midagi e-poest ostnud, siis tema jaoks pole see mingi probleem ja me oleme tõepoolest esimene ettevõte maailmas, kes pani kokku kulla, detsentraliseeritud andmebaasi tehnoloogia ja e-poe platvormi .“

Maailmas on kahte tüüpi digikulda. Allocated ja unallocated gold. Esimene neist on füüsiline kuld, mida reaalselt kuskil hoiustatakse. Teine aga sisuliselt paberkuld, mida tegelikult ei eksisteeri. See digikuld, mida Aufort pakub, on loomulikult allocated gold, mis on reaalselt füüsiliselt olemas. „Me hoiustame seda erinevates Euroopa varahoidlates, esialgu Eestis ja Austrias. Kui laieneme Ameerikasse või Aasiasse, siis ka seal,“ selgitab tegevjuht. „See on hästi oluline nüanss, et millisest digikullast me räägime. Mis on reaalselt olemas ja mis on lihtsalt lubadus või kirje kuskil andmebaasis. Statistika näitab seda, et maailmas on müüdud kordades rohkem paberkulda, kui füüsilist kulda üldse eksisteerib.“

Kui peaks tekkima olukord, kus paljud nö. paberkulda omavad inimesed soovivad seda müüa, siis ei pruugi ostjat leiduda ja seda ei ole võimalik ka füüsilise plaadi või mündina välja võtta. Ajalugu on näidanud, et korduvalt on olnud erinevate pankadega sarnaseid olukordi. Seadus lubab ju pankadel laenata välja kordades rohkem raha, kui neil reaalselt olemas on. Seega kui juba investeerida, siis kindlam on seda teha ikkagi päris kulda.

„AufortGoldi puhul ongi oluline aspekt see, et seda on võimalik iga hetk plaadina või rahana välja võtta. Meie platvormil on võimalik väga lihtsalt jälgida, mis kulla hind teinud on alates ostu perioodist ja saab siis vajutada tagasimüügile või võtta sobiva kuldplaadina välja,“ kinnitab Raudberg. „Seda võimalust pakume juba alates ühest grammist, mis on meile teada olevalt turu kõige madalam ja parem pakkumine. Täpselt sellist teist lahendust turul täna ei ole. Teised, kes pakuvad midagi sarnast, nende piirmäär on alates ühest untsist. Kui rääkida jaeinvestoritest, kellele oleme oma lahenduse peaasjalikult ehitanud, siis nende jaoks võib üks unts kalliks jääda. Selle hind on üle 1500 euro.“

Väga palju kirgi kütnud teema on bitcoini ja kulla suhe. Paljud bitcoini investeerijad ja promootorid on lausa öelnud, et bitcoin on uus ja digitaalne kuld. „Alati, kui ma seda kuulen, siis olles sel alal nii kaua tegutsenud, lähevad alarmtuled põlema. Et mismõttes digitaalne kuld... ei ole ju!“ imestab aastaid kullaäris tegutsenud Auforti looja. „Kuld on kuld ja bitcoin on bitcoin. See, mida meie teeme, ongi digikuld. Bitcoin seda kindlasti pole. See on üks äge detsentraliseeritud lahendus, üks alternatiiv. Kindlasti mitte kuld, mis on reaalne füüsiline maavara. Ja kui me ka praegu räägime AufortGoldist, et see on digitaalses vormis, siis ikkagi on seal taga füüsiline kuld.“

Seega mõnes mõttes kuld ja bitcoin küll konkureerivad, kuid on tegelikult erinevad asjad. Bitcoin tuli kasutusele eelmise suure majanduskriisi lõpus. Krüptoraha on suure potensiaaliga asi, millel on kindlasti mitmeid positiivseid mõjutegureid rahandussüsteemile, kuid see on tänaseks nö. testimata.

„Tõenäoliselt me näeme lähitulevikus järgmist suuremat majanduskriisi. Me ei tea, kuidas krüptorahad eesotsas bitcoiniga sellele reageerivad. Võib-olla see langeb täpselt samamoodi nagu teised varaklassid, näiteks aktsiad. Inimesed, kes investeerivad bitcoini või kulda on erinevate suunitlustega. Kusjuures kuld on oma hinnas alati majandussurutises suuri tõusutrende teinud,“ leiab tegevjuht.

Digihuvilisele võib krüptokuld tunduda atraktiivsem, kui füüsiline kuld ja kullahuviline vaatab ikka kulla poole. Tulevikus võib olla ka nii, et inimestel on rahakotis digikuld ja bitcoin kõrvuti. On ju teada-tuntud fakt, et kunagi ei tasu kõiki mune ühes korvis hoida. Riske tasub hajutada, ükski asi maailmas ei ole 100 protsenti kindel.

„Kui me saame vaadata mingit ajalugu, siis kullal on pikk ajalugu ja tõenäoliselt on see suhteliselt riskivaba, aga keegi ei saa kunagi anda 100 protsenti garantiid mitte millegi vastu. Ma usun ja loodan, et enamik inimesi on mõistlikud ja hajutavad oma investeeringuid pannes kinnisvarasse ja aktsiatesse, krüptorahadesse ja kulda. Eks neid variante on veel,“ arutleb Bert-Ken Raudberg.

Hiljuti teatas Tesla, et hakkab aktsepteerima bitcoini maksevahendina, aga mõne aja pärast teatati, et nad ikkagi ei hakka seda tegema, sest bitcoini kaevandamise protsess on energiakulukas ja mitte väga keskkonnasõbralik ning nad ei taha sellesse börsiettevõttena enda panust anda.

Aufort plaanib kõigepealt laieneda Euroopas, esimese välisriigina Saksamaale, kus kulda investeerimine on inimeste jaoks tavaline ja igapäevane asi. Teadaolevalt on igal teisel täiskasvanud sakslasel investeeringuid just kullas. Ka uut tootelahendust AufortGold plaanitakse edasi arendada. „Mõtted on lähitulevikus tulla turule ka sarnase digitaalse hõbedalahendusega. Täpset aega selle suhtes veel küll lubada ei oska,“ nendib Raudberg. „Lihtsalt on inimesi, kes on nn. kullausku ja on neid, kes on hõbedausku. Tahame kõigile sobivat lahendust pakkuda.“

Staažikal ettevõttel on plaanis hakata pakkuma ka kulla hoiustamise võimalust. See tähendab, et kliendil oleks võimalus teenida investeeritud kulla pealt intressi ehk siis tekitada endale rahavoogu. „Äge tundub ka mõte pakkuda kulla tagatisel laenu,“ unistab ettevõtte tegevjuht. „Ja isiklikult minu jaoks on kõige ahvatlevam see, et soovime välja tulla lähima aasta jooksul oma deebetkaardiga, mis tähendab seda, et kliendil on võimalus toidupoes maksta kullas. Sisuliselt muutume kliendi jaoks justkui valuutavahetuspunktiks. Me ostame tema käest makstava summa ulatuses tükikese kulda tagasi. See on väga äge ja annab kullale reaalse kasutusotstarbe.“