Korterelamu kindlustus ehituskahjusid ei kata

„Kortermaju kindlustatakse üha rohkem, millel on kindlasti oma osa rekonstrueerimislaenudel, sest finantseerijate üks tingimus on hoone kindlustatus. Lisaks mõjutavad inimesi meediakajastused tormikahjudest ja suurtest veekahjudest, mis panevad neid mõtlema, mis saab siis, kui nende majaga midagi juhtub. Niimoodi ette mõelda on väga hea, sest korterelamu ühine kindlustus hüvitab majaelanike kaasomandile tekkinud kahjud ja aitab taastada kiiresti tavapärase elukeskkonna,“ selgitab Salva Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Kaspar Lillmaa.

Samas ei teata sageli, et kortermaja kindlustus ei kata ehituskahjusid. Seetõttu on alati oluline kontrollida enne ehitustööde algust, kas ehitajal on olemas ehituskindlustus, mis katab ehitustegevusest tulenevaid riske. Seda täiendab nimetatud kortermaja kindlustus, mis annab kaitse muude riskide vastu nagu torm, üleujutus, vargus, tulekahju, seadmerike ja torustiku leke.

Iga juhtumi korral on kindlustuseksperdi töö selgitada, mis on kahju põhjus ja kas tekkinud kahjusid saab ka ostetud kindlustuslepingu alusel hüvitada.

Enamasti on värsketel korteriomanikel sõlmitud kodukindlustus, kuid see katab konkreetset korterit ja selle sisustust. Igale korteriomanikule kuulub aga ka kindel protsent majakarbist, koridorist, katusest jm rajatistest. „See tähendab, et kui torm viib majalt katuse, on see kõigi ühine vara, mida kodukindlustus paraku ei kata, ning kortermaja kindlustuse puudumisel tuleb see korteriomanikel oma taskust kinni maksta,“ selgitab Lillmaa. Lihtne arvutus ütleb, et kui majas on 10 korterit, kuulub igale korteriomanikule 10 protsenti hoonest ning uue katuse panekul tuleb kõigil tasuda 10 protsenti selle maksumusest.

Ühine kindlustus hõlmab aga hoone osi, mis on kaasomandis: alates välisseintest ja katusest kuni elektri-, kütte- ja valvesüsteemideni. Selle alla lähevad muuhulgas vandaalide poolt lõhutud trepikoja uksed või keldriaknad ja rikutud fassaadid. Paraku on ka hulk prognoosimatuid kahjusid, mille vastu on samuti mõttekas korterelamut kindlustada. Eritööd nagu grafiti puhastamine fassaadilt, tõkkepuu ja prügimaja remont või välisvalgustuse uuendamine võivad kujuneda väga kalliks.

Ent samamoodi nagu kodukindlustus ei laiene tervele majakarbile, ei kaitse ka üldkindlustus kodusid. See tähendab, et kortermaja kindlustus ei kata korterisisesed juhtumeid. Näiteks, kui toru lõhkeb püstakus, on see ühistu teema. Kui toru lõhkeb inimese kodus, katab kahjud tema isiklik kodukindlustus.

Iga kindlustuslepingu juurde kuulub ka omavastutus, mille klient peab kahjujuhtumi korral tasuma. Korterelamute puhul on see keskmiselt 300 eurot. „Aga omavastutus rakendub igale juhtumile eraldi,“ toonitab tootejuht. „Me ei saa liita juhtumeid kokku. Näiteks kui keldris on põleng ja samal ajal avastatakse püstakus sellest sõltumatult tekkinud veeleke, siis need on eri põhjustel tekkinud kahjud ja hüvitatakse eraldi ehk omavastutust tuleb maksta kaks korda. Kui aga ühel ööl on lõhutud prügimaja ja visatud sisse kaks akent, on see suure tõenäosusega üks juhtum. Lisaks ei olene omavastutus kahjujuhtumi suurusest: kui lepingus on omavastutus 300 eurot ja kahju on 10 000 või 400 eurot, tuleb omavastutusena tasuda mõlemal juhul 300 eurot.“

Salva Kindlustus võimaldab kortermajade kindlustuse puhul sõlmida ühistutel pikaaegseid, näiteks viieaastaseid lepinguid, fikseerides viieks aastaks kindlustusmaksed. Kui hoonel kahjusid ei ole, väheneb kindlustuse omavastutus aastast aastasse, jõudes viienda aasta lõpuks nullini. Selline leping on atraktiivne ka seetõttu, et säästab ühistut aastateks kindlustustingimuste arutamisest. Oluline on ka see, et kindlustamiseks ei pea olema loodud ühistut. Kindlustada saavad maja haldav ettevõte, korteriomanikud ühiselt või esindajaks volitatud isik. Kortermajade kindlustuse korral on võimalik valida täiendavaid kindlustuskaitseid, nt seadmerikke kindlustust ja vastutuskindlustust kolmandate isikute nõuete vastu.

Iga füüsiline ja juriidiline isik peab vastutama oma tegude eest. Nii nagu autot juhtides võib põhjustada liiklusõnnetuse, võib ka korteriühistut hallates põhjustada kahju kellegi teise varale ja tervisele. Korteriühistu peab hoidma ja hooldama oma omandit. Kahjuks võib ikka juhtuda, et jalakäija libastub sulalumest libedal kõnniteel või vigastab end kehvasti kinnitatud luugi tõttu kanalisatsiooniaugus. Samuti võivad räästalt eemaldamata jääpurikad ja sügistormiga ära lennanud katus kahjustada maja ümber parkivaid autosid. Suuri kahjusid põhjustavad ka küttesüsteemi ja tarbeveetorustiku purunemine või kanalisatsioonitoru nihkumine. Need on vaid mõned näited, kuidas võib kahjustada korteriühistusse kuuluva korteriomaniku vara või kõrvalist isikut.

Kahjud võivad tekkida ka omandi haldamise käigus: kui muru niites lendab niiduki alt killustikupuru naabermaja aknasse või hoone küljele paigaldatud tellingud varisevad kokku. Olenemata asjaolust, kas midagi tehti liiga hilja, hooletult või jäeti üldse tegemata, võivad mainitud juhtumid nõuda korteriühistult suuri väljaminekuid ning võtta märkimisväärselt aega ja raha õigusabile.

Just selliste ootamatuste korral aitab korterelamu vastutuskindlustus, mis korvab korteriühistu poolt hoonele ja selle territooriumi haldamisest tekitatud varalised kahjud kolmandatele isikutele, sh kahjud, mis on põhjustatud korteriühistu liikmetele. Vastutuskindlustus katab nii varalised kahjud kui ka isikule kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest vms tekkinud mõistlikud ja vajalikud ravikulud.

Vastutuskindlustuse puudumisel ei ole ebatavaline olukord, kus uue katuse ehituskulud hüvitab ühistule kindlustusselts, kuid kahjud, mida põhjustas äralennanud katus, tuleb korvata ühistul ja nende liikmetel. Kindlustuse abil saab vältida olukorda, kus ühistu liikmete kogutud raha ehk ühisfond kulub ootamatu õnnetuse tõttu kellegi hüvitisnõude tasumiseks!