Elektrisõidukid Balti riikides: kättesaadavus, probleemid ja tulevik

Elektrisõidukite levik turul on otseselt seotud riikide sissetulekuga. Sellest räägivad ka viimased Eurostati aruanded. Näiteks kõrgeima SKP-ga riikides on elektriautode osakaal suurim. 73% kogu elektrisõidukite müügist toimub just neis riikides.

1. Rootsi: 32,2% — 45 610 eurot

2. Holland: 25% — 45 790 eurot

3. Soome: 18,1% — 42 940 eurot

4. Taani: 16,4% — 53 470 eurot

5. Saksamaa: 13,5% — 40 070 eurot

Kuid madalaim osakaal on praegu nendes Euroopa Liidu riikides, kus SKP on Soome omast kaks-kolm korda väiksem.

1. Küpros: 0,5% — 23 580 eurot

2. Leedu: 1,1% — 17 460 eurot

3. Eesti: 1,8% — 20 440 eurot

4. Horvaatia: 1,9% — 12130 eurot

5. Poola: 1,9% — 13 600 eurot

Suure Ukraina turu vallutanud Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimees Artem Umanets, kes on tuntud oma veebipõhise automüügiplatvormi AUTO.RIA.com poolest (nr 1 Ukrainas ja auto veebilehtede hulgas kuues koht maailmas) väidab, et vaatamata SKP suurusele on elektrisõidukite müügi kasv Eestis endiselt heal tasemel.

"Eelmisel aastal oli 10,5% Euroopa Liidus registreeritud uutest autodest elektrimootoriga. Eesti oli üks neist riikidest, kus nende sõidukite müük Euroopas kõige rohkem kasvas. 2020. aastal müüdi 323 autot, mis on 419% rohkem kui 2019. aastal (77 autot). Peaaegu samad näitajad on ka kahes ülejäänud Balti riigis. Selle aasta kahe esimese kvartali jooksul on hoogsalt kasvanud ka elektrisõidukite müük. Eestis oli kasv + 144%, Lätis + 106% ja Leedus + 92%," ütleb Umanets.

Nagu räägib Artem Umanets Eesti ettevõttest RIA.com Marketplaces, ei tunneta eestlased ja teised baltlased praegu erilisi elektrisõidukitega seotud probleeme. Aga neid siiski on.

"Põhiprobleemiks on ebapiisav elektrisõidukite laadimispunktide arv. Eestis pole ühtegi teelõiku, kus oleks 100 km kohta vähemalt üks laadimisjaam. Kui Hollandis on 47 laadimisjaama saja kilomeetri kohta, siis Eestis on see näitaja vaid 0,7. Sama olukord on Lätis ja Leedus. Ja kui Tesla autode jaoks pole see nii katastroofiliselt oluline, sest võimsusreserv on olemas, siis Baltikumi populaarseima Nissan Leafi puhul on see probleemiks, sest külma ilmaga saab sõita umbes 100 km," ütleb Artem Umanets. Ja kui elektriautode müügitempo jätkub, võib see peagi põhjustada laadimiskohtade nappuse kogu riigis. Neid on hetkel üle Eesti umbes 200 ja Lätis veelgi vähem. Kolme aastaga peaks nende arv kolmekordistuma. Aeg näitab, kas riigid selle infrastruktuuri luua suudavad. Aga mõtlema peab sellele juba nüüd, kuna kes vajaks elektrisõidukit, kui seda pole ilma järjekorrata võimalik laadida?