Pärnumaal soovib pea iga teine töötu uuelt tööandjalt paindlikku tööaega

2021. aasta lõpu seisuga oli Pärnumaal arvel 2859 töötut, sh 888 vähenenud töövõimega inimest. Kokku oli Pärnumaal töötus 7% (töötuse määr Eestis keskmiselt 6,7%). Kõikidest Pärnumaa töötutest kokku 1201 on valmis asuma tööle osalise ajaga ehk see on 42% kõigist töötuna arvel olevatest inimestest.

Mets lisab, et Töötukassa aitab alati Eesti suvepealinnas Pärnus hotelle, spaasid ja restorane uute töötajate leidmisel. "Tänavusele uuele hooajale läheme vastu sellega, et saame loodetavasti teha kontaktse avatud uste nädala horeca-sektori tööandjatele,“ märkis Mets. Ta lisas, et nad võtavad sageli kontakti piirkondlikult oluliste tööandjatega ja räägivad läbi, millise taustaga inimesi nad otsivad. Siis leiavad nad sobivad inimesed oma konsultantide abiga ja viivad nad tööandja juurde kohapeale.

"Oleme juba kohtunud Pärnu vanima Rannahotelli ja Estonia spaa juhtidega, kes ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõunike kogus kaasa räägivad ja panustavad. Nemad on nõus katsetama ka kastist välja lahendustega. Ka noortele suunatud suviste hooajatööde messi soovime sel kevadel ära teha. Noorte osas on veidi vastuoksa infot kuulda olnud: tööandjad kurdavad, et noori pole ja noored kurdavad, et kuskile pole suveks tööle minna. Meie missioon on nad kokku viia,“ kommenteeris Mets. Juht tõdes lisaks, et mitteametlik töötamine on kahjuks Pärnu väikestes kohvikutes probleemiks. „Kui klient nõustamise käigus annab oma konsultandile tagasisidet, et töövestlusel pakuti talle mitteametlikku tööd, siis meie teavitame sellest ka maksuametit,“ märkis Mets kindlalt.

Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Kristjan Heamäe lisas, et avatud uste ürituse raames on varasematel aastatel Pärnust osalenud 7-8 tööandjat. “Kui suudame lähtepaugu õigeaegselt ajastada, siis Pärnu hotellid, spaad ja restoranid oma töötajad ka õigeks ajaks leiavad,“ tõdes Heamäe. Ta lisas samas, et hotellid peavad ka ise kindlasti tegelema enese brändinguga.

"Probleemiks on ka madalad palgad sektoris. Tõsi, mõnel ametikohal on tasu ka tõusnud, aga need jäävad vahemikku 600-1000 brutoeurot. Isegi paarsada eurot rohkem aitaks sektorit kohe,“ möönis Heamäe.

Heamäe lisas, et tööandjad peaksid tööotsijatele ka veidi paindlikkusega vastu tulema. „Kui näiteks nõudepesija peab 10 tundi päevas korraga töötama, siis vähenenud töövõimega inimene sinna tööle ei lähe, sest tal võib olla ka aastatepikkuse raske füüsilise töö tagajärjel tekkinud terviseprobleeme. Ja teadmiseks kõigile tööandjatele, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel saab töötukassast ka sotsiaalmaksu hüvitamist. Aga tööandjad ei taha väga aastaid paigas olnud graafikuid ümber teha,“ märkis Heamäe. Ta tõi näiteks vestluse ühe Pärnu tootmisettevõtte omanikuga, kus ta ütles, et võttis tööle ühe käe kaotanud laaduri ning oli väga imestunud selle üle, et too mees töötab kohati isegi kiiremini kui tema kahe käega kolleegid. „Kui sa tahad täna inimesi tööle saada, siis tuleb ikkagi arvestada, et töötajad dikteerivad turgu ja ka tööandjatel on aeg muutusteks. Töötajad on juba paljude muutustega tänases maailmas kohanenud ja nüüd peavad ka tööandjad kogu aeg muutuma,“ märkis Heamäe.

Mets kinnitas, et paindliku tööajaga töötamise võimalusest räägivad väga paljud inimesed ning tööandjate paindlikkus kindlasti leevendaks nende olukorda. „Vähenenud töövõimega inimesi on Pärnumaa töötute seas alla 900, aga see on siiski väga suur hulk ehk ligi kolmandik kogu töötute arvust, milleks oli aasta lõpu seisuga 2859. Need ligi 900 inimest oleksid kõik väga õnnelikud osalise töötamise võimaluse üle. Paindlikkuse juurutamisega saaksid tööandjad kindlasti rohkem kandidaate,“ märkis Mets.

"See teema vajab veel palju tutvustamist, sest kohati on tööandjate seas suhtumist, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmine tähendab ainult probleeme, aga tegelikult võib vähenenud töövõime olla ükskõik kellel, ilma, et sellest keegi arugi saaks. Tänapäeval võib vähenenud töövõimega inimestel olla palju erinevaid terviseprobleeme,“ tõdes Mets.

"Analüüsisime Pärnumaal töötuna arvel olevate inimeste soove. Kuna turismisektor meil väga täpselt defineeritud ei ole, siis vaatasime nende töötute haridust, kelle viimane hõive oli majutuses ja toitlustuses või muu teeninduse alal. Vaatluse perioodiks valisime pandeemia alguse märtsis 2020 kuni eelmise aasta lõpuni. Andmed näitavad, et osadel inimestel, kes sel perioodil turismisektorist töötuna arvele tulid, oli hariduse poolest eeldusi ka muudes sektorites töötamiseks. Paljud vaadeldud valdkondadest arvele tulnud töötud on ka erialase hariduseta,“ kommenteeris Mets.

Mina tahan kinnitada, et teenindussektor on usaldusväärne, tuleb vaid valida korraliku maksekäitumisega tööandja. Need neli aastat, kui mina olen Eesti suvepealinna Pärnu Rannahotelli juht olnud, pole me mitte kunagi inimestele palkade maksmisega hilinenud.

Olen horeca sektoris tegutsenud 2008. aastast saadik, alustasin Tartu hotellis London portjeena. Toonitan, et turu puhtus ja õiglus on väga vajalikud – see on nii ebaõiglane, kui ühed ettevõtted tegutsevad Pärnus ausalt kõiki makse tasudes ja teised teevad samas linnas musta äri. Eestis on väga lihtne vaadata ettevõtete sotsiaalmaksulaekumisi. Sektori tundjana kujutan ma sektori sotsiaalmaksu kulu ette ja kui konkureerivatel firmadel on need väga erinevad, siis on ausast konkurentsist asi kaugel. Jääb arusaamatuks, kuidas maksudega trikitamine täna üldse enam võimalik on, aga on. Järelikult on Eesti maksusüsteemis midagi valesti ja seda tuleks kiiremas korras kaasajastada. Pole saladus, et see enam ei toimi. See on maksuameti otsene töö leida viise süsteemi uuendamiseks. Ebavõrdsus tekitab niigi keerulisel ajal veelgi suuremat tuska.

Olen ka Pärnu Kutsehariduskeskuse nõuandva koja liige. Koroonakriis mõjus lisaks finantsidele laastavalt ka turismisektori tööjõu turvatundele. Mina üritan Pärnus koos Töötukassa ja kutsehariduskeskusega valdkonda populariseerida, aga tänavu esimest korda ei avatud Pärnu Kutsehariduskeskuses eraldi isegi teenindaja eriala, see oli väga negatiivne üllatus. Noored arutavad edasiõppimise plaane vanematega ja said kodust soovituse sektorist eemale hoida. Kriis on tekitanud hoiaku, et turismisektor ei ole jätkusuutlik. Miks ma peaksin minema toitlustusse tööle, kui see on nii ebakindel? Keegi ju ei tea - äkki suveks pannakse jälle kõik kinni. Kas turismisektorisse saaks palgata töötajaid võõrsilt? Mõeldav oleks see küll, aga probleem on rahas – võõrtöötajatele tuleb maksta Eesti keskmist palka, aga teenindussfääris palgad veel sel tasemel ei ole.

Pärnu Rannahotell ei ole koroona tõttu kaks talve töötanud. Ka tänavu hakkame oma tiimi looma aprillis, mil loodame leida ligi 40 töötajat. Otsime kokki ja vanemkokki, teenindajad, nõudepesijad ning administraatorid. Töökogemus tuleb kasuks, aga kõik on õpitav. Kõige olulisem tööandja jaoks inimese tahe tööd teha. Meid aitavad töötajate otsimisel Töötukassa, töökuulutusportaalid, sotsiaalmeedia. Palk on motiveeriv. Pakume ka osalise ajaga tööd. Koormuse kokkuleppimise osas oleme väga paindlikud, aga tööpäeva pikkust lihtsalt muuta ei saa.

Töötajate otsimise meetodid on ajas muutunud. Enam ei piisa lihtsalt töökuulutuse üles riputamisest. Täna tuleb tööandja sotsiaalmeedias visuaalsest apetiitseks teha.

Erivajadustega inimeste palkamisel meil seni kogemust ei ole, sest pole ka kontakti olnud. Seda võib nimetada ka minu tegemata tööks. Mul on hirm, et tänavu võib kõrghooajal tekkida oht, et osad toad ja restoranikohad jäävadki välja müümata, sest pole lihtsalt töötajaid, kes koristaks või teenindaks. Olukord läheb tulevikus veelgi keerulisemaks, kui mitte keegi ka teenindajaks enam õppima ei lähe. Aprillini on veel õnneks aega, aga ka meil tuleb olla agressiivsem ja nähtavam kui teised. Selleks panustame ka ettevõtte brändingusse, aga oluline on märkida, et Pärnu Rannahotell on alates 1937. aastast Pärnu rannas olnud ja see on kvaliteedimärk omaette, mis võiks töötajates ja ka meie majast väljaspool kasvatada usaldusväärsust. Palgad makstakse alati õigeaegselt ja töötingimused on head.