Hea võimalus sinu ettevõttele: LIFE ootab projekte kirjutama

Eestlased ei ole veel LIFE programmi võimalusi täiel määral avastanud ja seetõttu jäävad igal aastal suured summad koju toomata. Põhjuseid selleks on mitmeid. Näiteks on seda ajalooliselt peetud looduskaitse-spetsiifiliseks ja siiani on enim rahastust saanud just selle valdkonna projektid. Peljatakse ka keerulist taotlemisprotsessi.

Miks LIFE projektide raha kasutamata jääb, ei tea ka projektide alal rohkelt kogemusi omav konsultant Murel Truu. „Ausalt öeldes ei oska arvata. Tegelikult pole LIFE taotlus sugugi mingi ületamatu keerukus, vaid mõnes mõttes kirjaoskuse kontroll, kus taotluse kirjutaja peab näitama, et ta on taotluse juhendmaterjali ja hindamiskriteeriumid läbi töötanud ning teab hästi, mis tema valdkonnas maailmas toimub,“ ei leia naine komistuskive.

LIFE taotlus on selgelt mahukamat laadi protseduur, hindajatel on teatud ootused idee uudsuse, sekkumisloogika läbipaistvuse ja arendusse haaratud konsortsiumi kompetentside osas, kuid LIFE on nii mõneski mõttes teistest rahastusinstrumentidest liberaalsem. Kasvõi elluviidava idee taotluseelse ettevalmistuse osas. Näiteks võib projekt saada alguse probleemi kaardistusest ja jõuda disaini-projekteerimise kaudu ka füüsilise prototüübini.

Kuigi LIFE projekt peab olema kasulik kogu Euroopale ning loodetavasti ka hiljem järgi tehtav, ei tähenda see seda, et toetuse saaja peaks infot teistega piiramatult jagama, vastupidi – LIFE kustub taotlejaid üles oma lahendusi patenteerima ja see on ka programmist toetatav. Arvestades keskkonna, kliima ja puhtale energiale ülemineku olulise kasvu lähitulevikus, on projektiga võimalik saavutada teerajajana konkurentsieelis.

„Nagu tegelikult iga projekti puhul, olgu siis eurotaotlus või muu, on oluline veenda rahastajat oma plaani läbimõelduses. Mina oma taotluste puhul üritan alustada loogilisest maatriksist. Tabelivaates märksõnaline logframe on projekti kirjutaja parim abimees sõltuvalt voorust nõutud 70- või 120-leheküljelise taotluse loo kirjutamisel. See sõnastab lahendatava probleemi, analüüsib läbi alternatiivid, näeb ette vajalikud tegevused, hindab riskid, haarab kaasa koostöövõrgu ning kaardistab sihtgrupid. Samuti suudab seda kõike usaldust tekitaval tasemel eelarvestada, Seda eriti näiteks tiimitöös,“ pakub Murel lahendusi, mida ise enda kogemuste põhjal soovitada julgeb.

Eestimaa Looduse Fondi teabejuht Kertu Hool ütleb, et LIFE programm rahastab uusi keskkonnaga seotud algatusi, mille käimatõmbamiseks ettevõttel on küll soov, aga vajaks lisarahastust. „Enamasti jääb LIFE poolne toetusmäär 60% kanti.“

Seoses Euroopa Liidu roheleppega on palju poliitilist tähelepanu ja vahendeid suunatud selleks, et tagada meie planeedil elamise jätkusuutlikkus ja see puudutab kõiki sektoreid, kus ettevõtted tegutsevad.

„LIFE projekte on tõesti kõigis keskkonna valdkondades, olgu see ehitus või põllumajandus. Pannes kokku hea konsortsiumi, kes asjale sisuliselt läheneb, saab hea projekti,“ kinnitab Hool. „Eestimaa Looduse Fond on LIFE projektide raames taastanud soid, parandanud nahkhiirte talvitustingimusi, viinud läbi harrastusteaduse kampaaniaid. Eriti populaarseks on osutunud nurmenuku ja sambliku vaatluse kampaania, millest esimene laienes eelmisel aastal ka üle Euroopa.

Väga suur rõhk on Hooli hinnangul praegu taastuvenergiaga, energiasäästu ja ringmajandusega seotud innovatsioonil ja parimate praktikate ellu kutsumisel. „LIFE projektide kirjutamine eeldab keskkonnavaldkonnas orienteerumist, kindlasti on täna kõigil konsultatsioonifirmadel ja ka finantsidega tegelevatel ettevõtetel kasulik selles vallas end harida, et olla konkurentsivõimeline keskkonnavaldkonnaga seotud ettevõtluses.“

Eestis osaletakse ilmselt vähe, kuna ka konsultatsioonibürood ei ole enda jaoks veel seda võimalust avastanud. Et end kurssi viia tasuks tutvuda juhistega ning harida end, osaledes erinevates LIFE töötubades, mida korraldatakse Eestis ja EK poolt. Samuti on alati võimalik suhelda LIFE kontaktisikutega. Ehkki taotluse tehnilise poole peab iga ettevõte ise tegema, saab sisulisi juhiseid LIFE kontaktisikutelt ja teistelt LIFE-kogemusega kirjutajatelt.

Murel Truu sõnul on LIFE programmi algusajast peale projektidelt nõutud koostööd teiste LIFE projektidega. „Kindlasti tuleb see päriselt kasuks projektide elluviimisel, aga hea on teada, et tegelikult on LIFE kogukond üsna lahke kaasamõtleja ka projektitaotluste arendamisel. Seega tasub varasemate, hea, kui sarnaste projektide koostajate käest nõu küsida. Saab teada, kuidas taotluste küsimustele vastata või mismoodi tehniliselt projekte ellu viiakse,“ annab ta hindamatut nõu.

Konsultant Murel Truu sõnul ei tasu kaasa löömist karta, ettevõte võib mitmel viisil LIFE programmiga võita. „Usun, et projekti kirjutamise protsess aitab sageli ideed piisavalt põhjalikult läbi mõelda nii, et ideed hakkavad realiseeruma ka ilma, et projektitaotlus positiivse otsuse ehk välisrahastuse saaks,“ toob Truu näite.

„Selge, et LIFE programmi suhteliselt põhjalikku läbikirjutamist eeldavat taotlust ei hakka keegi ainult selle protsessi enda pärast läbi tegema. Loomulikult on küsimus ikkagi arendamist vajavale teemale rahastuse saamine. Suures pildis on ettevõttel võimalik LIFE projektis, nagu tegelikult teistestki rahastusmeetmetes, olla kas arenduse tiimi toetav partner või seda ise vedada.“

Esimeses variandis liitub ettevõte projektikonsortsiumiga koostööpartnerina, kus saab suuremas projektipõhiselt lahendatavas väljakutses mingi kitsama rolli. Sel puhul on innovatiivne idee kellelgi teisel, olgu selleks siis MTÜ, riigiasutus või kohalik omavalitsus. Ettevõte aitab seda ellu viia.

„Ettevõte ei pruugi siin ise suuremat sisemist innovatsiooni läbi teha, küll aga on võimalik niiviisi ettevõtte portfooliosse huvitavaid ja pikaajalise rahastusega töid tuua ning vähem olulisem pole ilmselt ka see, et sellises projektipõhises partnerlusskeemis saab ettevõte aktiivselt töö sisu taotlust ette valmistades läbi rääkida. Lisaks saab LIFE programmi projektides kohustuslik teavitustegevus edukalt ettevõtte turundusele kaasa aidata,“ on rohkelt kogemusi omav Truu kindel.

„Kindlasti on ettevõttele kasulik variant kasutada projekti oma sisemise arendustöö tarvis. Juhul kui see sobitub Euroopa Liidu rohepöörde agendaga, mis annab omakorda rohkem-vähem võrdusmärgi LIFE programmi fookusvaldkondadele ja on piisavalt uuenduslik ja potentsiaalikas, et levida ka teistele turgudele. Siis saakski seda sisemist arendustööd teha LIFE programmi abil osaliselt Euroopa raha eest,“ toob Truu välja veel ühe võimaliku kasuteguri. '

Vaata ka www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/keskkonna-ja-kliimaprojektide-kaasrahastamine