Selveri eesmärk on saada kliimaneutraalseks ettevõtteks

Selveri arendusdirektor Agi Metsandi ütleb, järgmise aasta lõpuks on ketis ligi 30 kauplust, mille energiatarbimine on viidud keskkonnasäästlikke lahendusi kasutades praeguse võimaliku miinimumini, mis moodustab juba 40% Selveri ketist.

Pea kõik Selverid üle Eesti on saanud uued valguslahendused: varasem analoogvalgussüsteem on asendatud LED-tuledega. Kvaliteedijuht Heneli Lamp ütleb, et renoveeritud ja uutes kauplustes kasutatakse nüüdsest hämarduslüliteid ja liikumisandureid. „Külmikutevahelistel aladel on 80% üldvalgusest maha keeratud, sest külmikud ise annavad seda piisavalt. Ka teenindusletis saab hämarama valgusega hakkama.“

Kui aga avatakse uus pood või läheb vanem kauplus renoveerimisele, ei puuduta uuendused ainult valgustusi, vaid kõiki tehnoloogilisi lahendusi, mida on võimalik keskkonnasõbralikumate vastu vahetada.

Metsandi sõnul asendatakse kõik külmasüsteemid CO2-põhiste lahendustega, mis on keskkonnasõbralikumad kui vanemad, fluoritud kasvuhoonegaaside põhised külmikud. Kaupluste külmapark puudutab nii piima-, kala- ja lihalette, sügavkülmikuid kui ka kaupluste tagaruumides ja ladudes olevaid külmaruume.

„Meie eesmärk pole mitte ainult täita seadust, vaid teha midagi lisaks. Uute lahenduste puhul suunatakse külmikutest eralduv jääksoojus vee kütteks. Sellisel kestliku energiasäästu põhimõttel töötavaid uusi A-energiamärgisega külmaseadmeid on meil juba 24 kaupluses – sellest tingitud energiakulude kokkuhoid on ligi 30%, mis on Selveri-suuruse ettevõtte puhul väga suur panus keskkonnajalajälje vähendamisel,” nendib Metsandi.

Lisaks süsteemi kaasajastamisele on klientidele mõeldud külmikud kaetud klaasustega, mis hoiab olulisel määral kokku nii hoone kütteks kui ka külmikute jahutamiseks kuluvat energiat. Lamp toob välja veel mõned nutikad muudatused: „Kohtventilatsiooni äratõmme töötab uue süsteemi järgi vaid kaupluste või seadme tööajal ehk ei puhasta õhku enam ajal, mil seda tegelikult vaja pole. Uuemates majades on igal pool kasutusel aeraatoriga segistiotsikud – veekulude kokkuhoid on märgatav.“

Metsandi sõnul on kaupluste renoveerimine kallim kui uue ehitamine. Kas sellest tulenev energiasääst on investeerimise kulusid väärt? Agi Metsandi sõnul on renoveerimine pikaajaline investeering, mis toob igakuised kulutused tuhandetes eurodes allapoole, aga vähendab ka kaupluste mõju keskkonnale ehk keskkondlikku jalajälge. „Kõigi nende suurte tööde tegemisel on lisaboonus nii klientidele kui töötajatele, kes saavad vastavalt kaasaegse ostukeskkonna ja töökeskkonna.“

Selveri eesmärk on olnud võimalikult palju toimetada paberivabalt ehk kauba tellimise ja vastuvõtu protsessid, seire-, toiduohutuse jms dokumendid on digitaalsed. “Kliendile nähtavad paberivabad arendused on hinna- ja infosildid, mis on Selveri kõigi kaupluste puu- ja juurviljaosakondades digitaalsed. Lisaks saab iseteeninduspuldiga osteldes skaneerida toote triipkoodi otse kaaluekraanilt. Iseteeninduses ei trükita kliendile vaikimisi välja ka ostutšekki. Kõik tšekid on leitavad digitaalselt Partnerkaardi iseteenindusest,” loetles Metsandi ja lisas, et ka kaupluste kontoripoolel on paberivabasse asjaajamisse panustatud juba aastaid, luues tarku andmevahetussüsteeme.

Jaekauplus pole ainult hoone, vaid mitmete osapooltega süsteem, mille vastutustundlikumaks muutmisel tuleb iga samm ja protsess üle käia ning uuendada. Lambi sõnul pööravad nad suurt tähelepanu ka nendele aspektidele, mis mõjutavad kliendi käitumist ja harjumusi.

„Toiduraiskamise vähendamiseks püüame kauba ostutellimused robotite abil väga täpselt prognoosida ning suurendada inimtoiduks ja loomasöödaks annetatud toidu osakaalu müümata jäänud toidust. Täna on osakaal tublisti üle 20%, aga eesmärgiks on see lühiajalises perspektiivis kindlasti kahekordistada,“ selgitab ta ja lisab, et tooted, mille säilivuskuupäev hakkab lõppema, hinnatakse kuni 50% soodsamaks ning tund enne kaupluse sulgemist saavad sama suure allahindluse nii pagaritooted kui ka valmistoit.

Ühekordsete pakendite prügi vähendamiseks saab klient lasta pakendada toidu enda pakendisse või lasta kohvijaamas jook enda topsi. „Enam ei pakendata kassas tekstiiltooteid, tööstuskaupu või plastist toidukarpe õhukesse kilekotti ja e-poest ostes komplekteeritakse tooted kliendi soovil korduskasutatavatesse kartongkastidesse, näiteks banaanikastidesse,“ selgitab Lamp.

Valdkond, millele on juba aastakümneid tähelepanu pööratud, on jäätmekäitlus. Lambi sõnul on Selveri eesmärk suurendada jäätmete ringlusse võtmist ja seda saab teha eelkõige nõuetekohasel sorteerimisel. „Töökeskkonnas on meil kõik prügikastid sorteerimisvõimalusega – võimalus eraldi koguda bio-, pakendi-, olme- ja ohtlikud jäätmed. Klientide jaoks on need tagatud enamikus kauplustes.“

Teema, mis on aga keskkonnahoiu suhtes pigem uus, on müüdavate kaupade päritolu ja tootmisprotsess – lähemalt tulnud tooted on väiksema ökoloogilise jalajäljega ja tihtipeale ka kvaliteetsemad. Selveril on lausa eraldi äriharu, mis tegeleb Eesti väiketootjatega: „Kodumaise toidu ökoloogiline jalajälg on väiksem, sest selle jõudmine toidulauale ei vaja pikka transporti,“ ütleb Lamp.

Nii Metsandi kui ka Lamp tõdevad, et jätkusuutlik ettevõtlus on möödapääsmatu suund ja suurettevõtetel on lausa kohustus olla selles vallas eestvedaja ja suunanäitaja. „Me innustame kliente tegema jätkusuutlikumaid valikuid ja loome innovaatilisi lahendusi, et vähendada ressursside kasutust. Eesmärk on saada kliimaneutraalseks ettevõtteks.“