Oravatest said roheentusiastid

Tugeva organisatsiooni alus on areng. Igati asjakohane ka poliitiliste organisatsioonide puhul. Reformierakond on alati seisnud selle eest, et igaühel oleks vabadus ja võimalus püüelda parema tuleviku poole ning kujundada oma käekäiku, ilma et riik sekkuks põhjendamatute reeglite ja normidega. Räägime ka rohepöördest ja selle vajalikkusest kõrgete energia hindade või ringmajanduse tõttu, kuid kas meie organisatsioon on mõtestanud, milline roll on meil rohepöörde õnnestumisel?

Sõnad „rohepööre“, „kliimakriis“ ja „jätkusuutlikkus“ ei ole enam ammu võõrad. Meie pisikeses kollektiivis võttis paar roheentusiasti jätkusuutlikkuse teema lauale 2021. aasta kevadel. Proovisime omakeskis mõelda, kuidas saame erakonna peakontori, kus töötab iga päev tosin inimest, töökultuuri paremale teele suunata.

Alustasime jäätmete liigiti kogumisest, vaatasime üle energiatarbimise ja dokumendihalduse. Aga ikkagi tundus, et teeme liiga vähe, ja hinges kripeldas soov ka kogu meie kampaaniategevuste mõju keskkonnale ära hinnata. Nii pöördusime Eva Truuverki ja Rohetiigri poole ning peagi saime neilt kutse liituda Rohetiigri Akadeemia II lennuga.

Otsus liituda ei tulnud kergelt, kuna ees seisis kiire valimisperiood. Ent mõte sellest, et juba järgmise kampaania planeerimisel saame kogutud tarkust rakendada ning olla esimene erakond, kes tegemisi läbi jätkusuutlikkuse prisma mõtestab, pani pingutama ja JAH-sõna ütlema.

Akadeemias mõistsime ruttu, et suurim väljakutse saab olema mõtteviisi muutus. Kuidas panna pea 30 aasta vanune organisatsioon kestlikkusele mõtlema? Kuidas nii kampaaniameister kui ka IT-mees oma tööd tehes sellega alati arvestaks?

Jätkusuutlikkuse omaks võtmine põhiväärtusena ei juhtu just üleöö, kuid kui juba algust tehtud, pole sealt ka tagasiteed. Meil on tänaseks ette näidata hulk projekte, mis on tänu Rohetiigri Akadeemiale ära tehtud.

Näiteks korraldas raamatupidaja oma töö ümber nii, et kogu asjaajamine ja dokumendihaldus oleks täielikult paberivaba. Võib küll tunduda väikese sammuna, kuid tegelikult hoiame sellega kokku arvestatava hulga paberit ning ka printer puhkab enamiku päevast.

Suureks mõttekohaks olid meie jaoks PVC-tänavaplakatid. Mida nendega küll teha? Kui enamik tänavale paigaldatud plakateid lõpetab viimaks prügimäel, on sel paraku suur jalajälg. Tänapäeval on aga kasvav trend taaskasutus ning sellest saime ka inspiratsiooni.

2021. aastal toimunud kohalike valimiste kampaaniamaterjalist koguni 85%, mis võrdub umbkaudu 1000 m² materjaliga, saatsime tagasi ringlusse. Taaskasutades valmistasime praktilisi tooteid nagu selja-, arvuti- ja kosmeetikakotid, järjehoidjad ja pinalid. Enamik neist on juba jõudnud kasutusse ka paljudel erakonnaliikmetel.

Tänavakampaania raames toimuvates pannkoogikohvikutes võtsime kasutusele pandinõud ja -söögiriistad, mis on samuti jäätmete hulka suurel määral vähendanud.

Kõik eespool mainitu on juba meie igapäevase töökorralduse osa ja selleks ka jääb. Etteruttavalt rõõmustame aga ka peagi algava koostööprojekti üle Reet Ausiga, mille kaudu anname Reformierakonna vanadele kampaaniasärkidele uue elu – lisaks stiilsetele särkidele saame seeläbi ka oma laoruumid vanadest särkidest puhtaks. Kõik meie tulevased kampaaniariided valmivad printsiibil, et neid oleks võimalik kasutada mitme kampaania jooksul.

Kurb uudis muidugi lastele, et paraku jäävad palavalt armastatud õhupallid minevikku ning, mis veelgi olulisem, kampaaniameenete hulgas saab olema tunduvalt vähem plasti.

Suurem eesootav väljakutse on aga keskkonnateadliku kandidaadi juhendi ja jätkusuutlikkuse põhimõtete koostamine. Uued teadmised ja mõtteviisi muutus peab jõudma rohujuure tasandini, kus toimubki tegelik muutus. Roheline mõtteviis peab olema mõistetav igale meie kandidaadile ja kajastuma tema kampaaniategevustes, sest just nende kaudu teadvustame seda ka valijatele.

Parem tulevik ei ole pelgalt sõnakõlks või reklaamlause. Meile tähendab see puhtamat elukeskkonda, jätkusuutlikku majandust ja loodusega arvestamist. See peab saama hügieeniküsimuseks igale inimesele, ettevõttele ja riigile. Rohetiigri Akadeemia on meie organisatsioonil aidanud mõtestada, kuidas olla keskkonna vastu hooliv, ja loodame, et tulevikus saame rääkida meie Eestist kui roheriigist.