Kas kolme põrsakese muinasjutt on aegunud?

Energia hindade järsk kallinemine oli kui külm dušš magusas unes, millest me nüüd vaikselt ärkame, ja hakkame rohkem uurima, mis meie ümber toimub ja kuidas edasi. Kogu Eesti energiatarbest ca 45–50% tarbib ehitus ja kinnisvara, võttes arvesse hoone kogu elukaart. Toimetades valdkonnas, kus sinu tegevuse mõju keskkonnale on väga suur, siis Hausersi liitumine Rohetiigri programmiga oli väga loogiline samm, et muuta enda tegevust ja selle tagajärgi kestlikumaks ja loodussõbralikumaks.

Rohetiigri Akadeemias alustades seadsime endale eesmärgi, et Hausersis tehtavad muudatused peavad olema nii meie klientidele kui ka töötajatele lihtsasti arusaadavad, neil peab olema reaalne mõju ning tulemus peab olema kergesti mõõdetav ja kontrollitav. Suures pildis on jutt lihtne, vähendage oma ettevõtte tegevuse süsinikujalajälge ja oletegi rohelisemad, aga mida detailsemaks ja sügavamale me selles teemas läksime, seda segasemaks ja kirjumaks läks pilt. Nii me siis kaardistasime ja otsisime seda kandvat jätkusuutlikku ideed, kus laual olid ehituse jäätmemajandusega seotud teemad, hoonete parem ruumikasutus, hoonete energiatarbimisega seotud kulud, ehitusmaterjalide valik ja kuni selleni välja, et üldse mitte ehitada. Kõiki neid teemasid me oma edaspidises tegevuses üritame parendada, välja arvatud mitte ehitamine, sest siis me peaks oma ettevõtte sulgema, mis pole kestlik.

Oleme siiani olnud Nahv-Nahvi kivimaja pooldajad ja ehitanud suurema osa enda arendatud korterelamutest ja ärihoonetest nn kivist (betoon, raudbetoon, teras jms). Suletud netopinna arvestuses ehitatakse ca 80% Eesti hoonetest just kivist, puidust ehitatakse peamiselt vaid eramuid. Vaatasime üht- ja teistpidi, aga koht, kuhu me välja jõudsime, oli mõnevõrra üllatav. Puit on see materjal, millest peame hakkama rohkem hooneid ehitama, ehk Nuhv-Nuhv oma materjalivalikuga saab olema jätkusuutlikkuse trendilooja ehituses.

Oleme seni puitu hoone kandvates konstruktsioonides pigem vältinud, aga kui vaadata pilti natuke laiemalt, siis sellel on palju positiivseid mõjusid. Mets on Eesti suurim taastuv loodusvara ja nii on tagatud puidu kättesaadavus, eriti hetkeolukorras, kus näiteks terast on keeruline kätte saada. Puidust ehitamise kaudu on võimalik siduda atmosfäärist süsinik pikaajalistesse ehitustoodetesse ning lukustada see hoonetesse. Puidu kasuks räägib see, et hoone konstruktsiooni rajamine on kiirem ja vähem energiamahukam, materjali transpordile kulub vähem energiat, tekib vähem ehitusjäätmeid kui raudbetoon-karkasshoone rajamisel. Kinnisvaraarendajana oleme varem samuti pööranud tähelepanu kogu hoone elukaarele, aga tehes seda uurimist nüüd põhjalikumalt, tõdesime, et puidul on üllatavaid eeliseid, millele me ei osanud varem tulla. Nii kasutab hoone elukaare arvestuses (materjalide tootmine, hoone ehitus ja püstitus, hoone kasutus ja lammutus) puitkonstruktsioonil hoone üle 20% vähem primaarenergiat kui sama arhitektuuri, energiatõhususe ja tehniliste lahendustega betoonkonstruktsioonil hoone. Näiteks hoone lammutusele kulub vähem aega ja ehituses kasutatud puitu on lihtsam taas- või kaskaadkasutada. Peame endale tunnistama, et tegelikult rõhutab Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava kliimaneutraalsuse ning kasvuhoonegaaside vähendamise ühe olulisema meetmena puithoonete ehitamist. Seega, me panustame puidule, aga tegelikult peab seda tegema kogu Euroopa.

Võimalik, et uus jätkusuutlik lahendus ongi maailmavaateliselt õige, aga selle idee maha müümine ettevõtte sees oli pigem lihtne, sest on arusaadav ja väga kergesti kontrollitav ning omab olulist mõju. Kuna Hausers on keskmise suurusega ettevõte, siis juhatus oli kõikide ideede ja mõtete juures ja tegutseda sai operatiivselt. Väga suuri vaidlusi protsessis ei tekkinud, aga nii nagu iga muudatusega, siis kõhklusi ja küsimusi on õhus endiselt. Kogu see puidutemaatika tekitas ettevõtte töötajate seas põnevaid arutelusid ja vahel ka absurdselt naljakaid ideelahendusi, kus puitu veel kasutusele võtta. Samas anname endale aru, et kõiki kandvaid konstruktsioone (näiteks vundamenti) või kõiki hooneid ei saagi puiduga asendada ning valikute tegemisel tuleb kasutada kainet mõistust. Meil on heameel, et oleme teinud uue ja kestlikuma valiku, mille suunas liikuda. Kahjuks ei ole meil veel oma portfellis ette näidata ühtegi erakordset puitkarkassil hoonet, sest ehitus- ja kinnisvaraarendus on suhteliselt pikk ja aeglane, kus ideest kuni valmis hooneni kulub keskmiselt 3–5 aastat. Kui me 2022. aasta alguses tegime otsuse, et edaspidi kasutame materjalide valikul võimalikult palju puitu, siis hakkasime vaatama, et kuhu kinnistule see esimene puidust korterelamu ehitada. Ja jõudsime tänase kinnisvaraturu pudelikaela juurde, pole ühtegi head krunti, kuhu seda maja ehitada. Töösolevad projektid on juba liiga kaugel ja ei ole ajaliselt otstarbekas pöörduda tagasi uue lahenduse juurde ning ühtegi uut sobilikku krunti pole võimalik osta, sest korterelamu krunte praktiliselt pole müüa. Teemegi üleskutse kinnistute omanikele, kes omavad korterelamu krunte ja soovivad sinna rajada puidust (CLT, liimpuit vms) tänapäevase ja kliimaneutraalse hoone – meie oleme valmis koostööks.

Kokkuvõtvalt ütleks nii, et oleme jõudnud olukorda, kus vaatame ehitusele ja kinnisvaraarendusele uue ja loodussõbralikuma pilguga ning näeme oma tulevastes hoonetes oluliselt rohkem puitu. Me ise usume sellesse ja loodame, et meie klientidele see suund meeldib.