Kliendid ootavad, et jätkusuutlikkus oleks ürituste puhul standardhügieen

Selleks, et klientide valmisolekut ja ootusi mõista, intervjueerisime oma kliente ja saime aru, et me ei saa jätkusuutlike ürituste korraldamisest saadavat kasu rahas mõõta. Kliendid pigem ootavad, et see oleks agentuuride puhul standardhügieen. Aasta-kahe pärast on juba olukord selline, et kui sa selle teemaga süsteemselt ei tegele, siis sa ei ole konkurentsis.

Kui otsus sai langetatud, et jätkusuutlikkus peaks olema üks agentuuri nurgakividest, siis olime küsimuse ees, et kuidas edasi. Seda, et kõrsi ja biolagunevaid nõusid ei tohi kasutada, teab igaüks, aga kuidas jätkusuutlikkust teaduspõhiselt ja süsteemselt üritustesse sisse viia, seda teadmist meil ei olnud. Rohetiigri Akadeemiasse astusimegi me selleks, et see annaks meile mingi raamistuse ja teadmised, kuidas rohepööret teha.

Tänu akadeemiale ja mentor Markus Vihma professionaalsele toele oleme välja töötanud Jolose jätkusuutlikkuse strateegia, eesmärgid, mõõdikud ning jätkusuutlikkuse kriteeriumid oma allhankijatele. Kaardistanud ära ürituse keskkonnamõjud ning paika pannud protsessi, kuidas me agentuuris jätkusuutlikke üritusi korraldame. Päris suur maht läheb nii enda töötajate kui ka allhankijate teadlikkuse suurendamisele ja faktide välja selgitamisele, et mis on kõige keskkonnasõbralikumad lahendused praegu ja mis võiksid olla tulevikus.

Jätkusuutlikkuse teema on tõusnud ettevõtte sees tugevalt fookusesse ja täna on mõtteviis aktiivselt laienenud ka ülejäänud töötajatele, kes räägivad õhinal, kes kui keskkonnasõbraliku lahenduse leidis või millises toimumiskohas jäätmesüsteemi parandamise ettepanekuid tehti.

Me näeme, et suurim väärtus on inimeste teadlikkuse suurendamine ja seeläbi meie kõikide käitumise muutmine. Näiteks, kas teadsite, et tarbija käitumise muutmisega on võimalik vähendada 1/3 võrra CO₂ Euroopa Liidus? Kui me esitleme oma partneritele või klientidele selliseid fakte, kui suur on ühe või teise toidu süsinikujalajälg, siis superäge on näha, et nad tulevad meie mõtetega kaasa ja tahavad koos asju uuele tasemele viia. Näiteks on meil plaan oma catering'i-partneriga konkreetse ürituse toitude CO₂ ära mõõta, et paremaid valikuid langetada, ja leidub ka kliente, kes on valmis aastaid traditsioonilisel viisil toimuval üritusel liha tarbimisest loobuma.

Alguses tundus plaan väga lihtne. Oli paigas plaan mõõta ära ühe ürituse süsinikujalajälg valdkondade kaupa, et aru saada, millel on kõige suurem mõju keskkonnale, ja selle järgi siis seda keskkonnamõju minimeerima hakata ning teha süsinikneutraalne pilootüritus. Arutasime võimalusi keskkonnamõjusid hindavate spetsialistidega, aga kuna seda ei ole varem siin Eestis nii mõõdetud ja sellist universaalset valemit ei ole, siis on see esialgu väga keeruline ja kallis.

Samas, kui tahta teaduspõhiselt üritusi jätkusuutlikuks muuta, tuleb teaduspõhist metoodikat kasutades mõõtmisi teha. Praegu tuleb turgu, teenusepakkujaid ja kliente natuke järele oodata, sest turu arenedes tekib kõikidel osapooltel suurem surve teemaga tegeleda, mis teeb investeeringu odavamaks ning laiemalt kasutatavaks.

Teine suurim takistus on see, et me sõltume teenuse pakkumisel valdavalt oma allhankijatest. Oleme harjunud tööd tegema kindlate partneritega, keda saame usaldada. Aga kuidas inspireerida ja julgustada neid jätkusuutlikkust fookusesse võtma, kui see ei ole neil täna veel isiklik prioriteet. Õnneks on meil väga vedanud mitme püsipartneriga, kes mõtlevad kaasa ja innustuvad ning tõesti tahavad leida keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Ürituste korraldamisel on aga ajaline surve väga suur ja arusaadavalt tekitab see olukordi, kus uutmoodi tegutsemine tekitab vastumeelsust, kuna see on keerulisem, kallim ja mugavustsoonist väljas. Üheks näiteks võib tuua olukorra, kui me palusime catering'i-partneril pärast üritust aruannet, kui palju ja millist toitu üle jäi, et teaksime järgmisel aastal nende andmete järgi menüüd muuta. Kui koostööpartneri juhtide tasand saab vajadusest aru, siis inimesed, kes seda tööd reaalselt tegema hakkasid, ei olnud väga soosivad, kuna neile on see täna veel lisakoormus, teema uus, hirmutav ja kohest kasu on raske näha.

Näiteks on ka olukorrad, kus sa võid küll tahta keskkonnasõbralikku lahendust kasutada, kuid seda lihtsalt pole võimalik teha. Soovisime oma kontoris kasutada roheenergiat, kuid see pole tehniliselt võimalik. Kogu piirkonna alajaam ja võrk kuuluvad ettevõttele, kelle puhul me ei saa ise elektrilepingut valida, ja ainukeseks lahenduseks oleks kolimine.

Alustasime suurte ambitsioonidega, et aastaks 2025 on kõik Jolose pakutavad teenused kliimapositiivsed, mis tundus sisu teadmata ka täiesti tehtav. Arvasime, et mõõdame ürituse süsinikujalajälge ja siis minimeerime need ning mis üle jääb, selle kompenseerime. Tundus lihtne, kuid elu on näidanud, et suured ja julged muudatused hirmutavad inimesi ja tekitavad tihti vastuseisu. Praegu ei ole ka kliendid 100% kliimapositiivseks ürituseks lõpuni valmis, sest see eeldab külastajatelt mingites asjades täna veel liiga suurte järeleandmiste tegemist.

Juba harjumuspärane on ka see, et projekti alguses on jätkusuutlikkuse ambitsioonid suuremad, kui nad siis päriselus lõpuks realiseeruvad. Ikka ja jälle selgub, et mõni asi on liiga keeruline teha, liiga kallis või suur muutus külalistele jne. Oluline on pead mitte norgu lasta, kui alguses suure hurraaga algav jätkusuutliku ürituse kontseptsioon päriselus mõnevõrra tagasihoidlikumaks jääb. Kui me iga kord siiski teeme nii palju, kui saame, siis aja möödudes muutuvad kõik turuosalised teadlikumaks ning me saavutame ka suured eesmärgid. Kui jätkusuutlikkuse osakonnast tulevad nõuded, soovid ja ettepanekud tunduvad täna tihti karmid ja vahel ka võimatud, siis mida aeg edasi, seda normaalsem ja igapäevasem see kõik meile tundub. Turule tekib uusi teenusepakkujaid, vanad olijad muudavad oma teenust ja ka klientide pool hakkab järjest teadlikumalt tellima. Nii saame lahti nõiaringist, kus tellija ei tea, mida tellida, agentuur ei oska ega saa midagi pakkuda ja allhankija ei paku, sest nõudlust justkui pole.

Nii nagu kõik asjad rohepöörde juures ei ole ka suurürituste jätkusuutlikumaks muutmine sirge tee. Oluline on siinkohal mõista, et korraldaja rollis olev agentuur ei saa seda muudatust üksi ellu viia, vaid kõige suurem väljakutse on kaasata kogu ürituste ökosüsteem alates tellijast kuni iga viimase korraldusega seotud osapooleni.