Digitaalehituse klaster arendab koos riigi ja erasektoriga 21. sajandile vastavat ehitussektorit

Samuti napib oskustööjõudu, vähe on koostööd, innovaatilisust ning protsesside läbipaistvust. Veel kurvem on asjaolu, et Eesti ehitussektori tööviljakus on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kaks korda madalam.

Ehitusettevõtte Nordecon ASi äritehnoloogia juhi Miina Karafini sõnul on selgelt näha, et on vaja muutuseid, aga samas kriitiline mass inimesi ei soovi ega oska muutuda. „Mõtteviiside muutus tuleb väga raskelt, aga selles peitub tohutu potentsiaal. Inseneerias on alati au sees olnud insenertehnilised teadmised, ent põhjused, mis täna sektor ei arene sellise tempoga nagu võiks, on puudulik juhtimiskvaliteet, madal väärtuspõhine lähenemine ja vähene fookus inimestele. Ühe ehitise õnnestumine vajab paljude osapoolte ühist pingutust ja erinevaid kompetentse. Kui aga jätkuvalt valitakse projekti koostööpartnereid madalaima hinnapakkumise baasil ning lepingutega antakse risk alati järgmisele osapoolele, ei soosi see positiivset koostegemist ega inspireeri ühiselt parimaid võimalikke lahendusi otsima.”

Rääkides tulevikust, ütleb Karafin, et aastaks 2035 on ehitus kindlasti andmepõhisem kui täna. „Lähtume siis rohkem pärisandmetest kui kõhutundest. Usun, et oleme selleks ajaks töötanud välja palju automatiseeritud protsessi osi, mis loovad efektiivsust ja suudavad ehk tehisintellekti abiga arvestada rohkemate muutujatega kui inimene seda suudab,” selgitab ta. „Samas loodan ka, et lähitulevik toob ehituses kaasa sellise arenguhüppe, mida ei ole viimasel 100 aastat nähtud ning et nii mõnigi lahendus on midagi sellist, mida täna ei oska ettegi kujutada!”

Ta lisab, et ehitussektoris tehakse tulevikus kindlasti omavahel rohkem koostööd. „Teame küll, et sisuline koostöö on parima lõpptulemuse saavutamiseks esmatähtis, ometi oleme selles alles lapsekingades. Oleme veel kinni selles „kuidas on alati tehtud“, kuid õnneks on seegi mõtteviis vaikselt muutumas. Sektoris on tavaks saanud lepingumudelid, mis soosivad koostööd – allianss ja integreeritud projekti teostus.”

Tallinna Sadama vanemspetsialist Riho Anton tõdeb, et ehitusvaldkonna negatiivne kuvand ühiskonnas ja vähene digitaliseeritus on täna see, mis peletab talente ja pidurdab tootlikkust. „Usun, et 10-15 aastaga jõuame loodetavasti kõrgemale digitaliseerituse tasemele, kokku on lepitud ühtsed andmemudelid ja vähenenud on topelttöö hulk info käitlemisel. Tänu sellele saavutatakse efektiivsuse tõus.”

2021. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel valminud „Ehituse pikk vaade 2035” sõnastab tänased probleemid ning ehitussektori visiooni aastaks 2035. Suurimate probleemidena võib tuua välja vähese digitaliseerituse taseme, vähese usalduse ning halva maine ühiskonnas, mis pidurdab arengut ning pärsib efektiivsust. Kuid see kõik on muutumas. Nimelt on Eestil olemas plaan muuta ehitussektor ühe inimpõlve vältel, aastaks 2035 oluliselt efektiivsemaks, digitaliseeritumaks, innovatiivsemaks ning rohelisemaks.

Suurt rolli mängib siin Digitaalehituse klaster, kuhu on juba täna koondunud 57 Eesti ettevõtet ja 4 kõrgkooli, et üheskoos arendada välja 21. sajandile vastav ehitussektor. Digitaalehituse klastril on unikaalne positsioon – spetsiifiliselt digitaalsete arengute suunamisega kogu valdkonna üleselt ükski teine organisatsioon Eestis ei tegele.

Klaster keskendub teadmistepõhise ehituse arendamisele, kaasates selleks valdkonna parimaid juhte ja spetsialiste ning tehes koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega. Klaster korraldab rahvusvahelise kogemuse omandamiseks õppereise, koolitusi ning edendab koostööd tehnoloogiliste arenduste ja toetava regulatiivse raamistiku loomiseks.

Ehitussektori ümberkujundamine koosneb põhiliselt üheksast osast: tootepõhine lähenemine, spetsialiseerumine, väärtusahela juhtimine ja integreerimine tööstusliku taseme tarneahelatega, konsolideerimine, kliendikesksus ja bränding, investeerimine tehnoloogiasse ja rajatistesse, investeerimine inimressurssidesse, rahvusvahelistumine ning jätkusuutlikkus.

Just sellise ümberkujundusega tegeleb 3Di oma uute lahendustega mis muudavad ehitusandmed visuaalseks. Lahendused tagavad andmete visuaalsuse, täpsuse ja objektiivsuse. See omakorda loob läbipaistvust ja usaldust osapoolte vahel. Seejuures muutuvad ka andmekorje viisid – andmeid korjatakse 3D skännerite ning droonidega. Need on seadmed, mida on seni ehitusvaldkonnas ja ehitusgeodeesias vähe kasutatud, kuid mis võimaldavad infot kasutada seni võimatuna tundunud viisidel.

„Meie eesmärk on muuta ehitusandmed visuaalseks ja lihtsasti arusaadavaks, aidates seeläbi luua usaldust kogu ehituse väärtusahelas. Usaldus saab tekkida keskkonnas, kus kõik osapooled jagavad üksteisega üheselt arusaadavat ja tõest informatsiooni,” ütleb 3Di tegevjuht, Digitaalehituse klastri juhatuse esimees Tiit Hion. „Üheks selliseks tööriistaks, mis võimaldab saada ehitusplatsist kiire ülevaate, kontrollida ladustatud materjalide mahte ning võrrelda projekti ning tegelikkuse sobivust, on Siteview.”

Esmakordselt kasutavad Siteview’d Nordecon ning Tallinna Sadam D-terminali välisala ehitusel. See on Hioni sõnul üks esimesi, käega katsutavaid näiteid Eestis ehituse digitaliseerimise osas. „Siteview paneb ettevõtted tegema koostööd, võimaldab digitaliseerida ehituse andmeprotsesse ning kasvatada usaldust ja koostööd,” selgitab ta. „Nii koonduvad erinevat sorti nii projektsed kui ka aeromõõdistatud andmed ühte keskkonda. Tänu sellele on võimalik võrrelda projekte ning tegelikkust, teha kontrollmõõdistusi, mahtude arvutusi.”

Nordeconi tööjuht Erki Juhkam kommenteerib, et Siteview’s on hetkel tema peamine tööriist tööde planeerimine ja jälgimine. „Näen, kus on mingil ajahetkel toimetatud. Võimalus on kohe selgelt kuupäevade kaupa ja ülevaatlikult aru saada, kas töö on teostatud. Loomulikult ei maksa loota, et tänu moodsatele lahendustele platsil ehitusega tegelevad ainult masinad, kuna on asju, mida vaja ikka platsil ise näha ja tunnetada. Aga selline ülevaatlik võimalus jälgida kogu tööde protsesse ongi ehituse dokumenteerimise üks loomulik osa.”

3Di tehnoloogiajuht Vaiko Veeleid lisab, et Siteview veebikeskkonna kasutamine on ülilihtne. „Kuna Siteview põhineb aeromõõdistuse andmetel, siis esmalt tuleb teostada droonilend. Seda võime teha nii me ise kui ka kliendi objektimeeskond, keda vajadusel instrueerime ja koolitame. Näiteks Nordecon teostab D-terminali välisala ehitusel droonilende juba iseseisvalt. Pärast andmekorjet töötleme andmed vajalikule kujule ning lisame keskkonda. Siteviews on võimalik aeroandmetega koos kuvada näiteks: projektseid faile, punktipilvi, aerofotosid, mesh-mudeleid kui ka XML mudelpindu.”

Keskkond on kõigile arusaadav ja intuitiivne ning kasutatav arvutist, nutiseadmest ja tahvelarvutist. Sellega on mugav teha kontrollmõõdistusi ning dokumenteerida tehtuid töid, kusjuures tänu programmile ilmnevad kõik veakohad kiiresti. Siteview on tulevikutööriist, mida Eesti ehitusettevõtted saavad kasutada juba täna.

Rohkem infot Siteview kohta: www.3di.ee