Kaasaegne ventilatsioonilahendus aitab energiat säästa

Vanad ventilatsiooniseadmed võivad vajada vahetust amortisatsiooni tõttu, kui seadmel on ventilaatorid, elektrimootorid või rihma ülekanded nii kulunud, et sealt enam midagi võtta ei ole. „Kui seadmed on mitukümmend aastat vastu pidanud, siis elu näitab, et ega seal väga enam ressurssi alles pole. Pigem on siis üks vaev ja viletsus nendega hoolduse poole pealt − kogu aeg on vaja midagi remontida. Selline olukord on pigem ka kliendile ebamugav, kui õhuvahetus puudub ja toimuvad remonttööd,“ räägib Kikerpill.

Uued ventilatsiooniseadmed on märksa paremate näitajatega, mis tähendab samuti kokkuhoidu. “Vabariiki, ettevõtlust ja tootmist on meil nüüdseks olnud 30 aastat ja kui palju räägitakse jalajälje vähendamisest, siis mõistlik on ettevõtjatel uue ehitamise asemel samm tagasi astuda, olemasolev üle vaadata ja asjad korda teha ning seeläbi majandusele vunki juurde anda − säästukohad üles leida, et ka ventilatsiooni osas oleks asjad korras ja poleks tühja tallamist, ” lisab Kikerpill, et ventilatsioonisüsteemi tasub investeerida. Seda enam, et tehtud investeering tasub end üsna kiiresti ära − tasuvuse kiiruseks võib olla vaid paar aastat.

Feliton ongi tänaste kõrgete energiahindade taustal klientidel välja vahetanud vanu, 2000ndatest pärit ja vanemaidki seadmeid, sest kaasaegsed lahendused on märksa ökonoomsemad.

Kuna 20−30 aastat tagasi polnud reeglistik veel nii täpselt paigas kui täna, võib juhtuda, et projektis on soojusvahetiga seade, aga objektil selgub hoopis miski muu, jätkab ta, et üllatusi tuleb nende töös ette ning üsna palju on veel ka selliseid objekte, kus seadmetel soojusvaheti üldse puudub või on see kasutuskõlbmatu. Ja tihti tuleb selline teadmine ka kliendile üllatusena.

Seejuures toob Kikerpill välja kaks olulist näitajat. „Elektrienergia ja soojustagastuse efektiivsuse. Elektrienergiale soovitan tähelepanu suunata, sest mootorid töötavad pidevalt. Soojustagastust kasutame 8−9 kuud aastas.“

Esmalt iseloomustab ventilatsioonisüsteemide efektiivsust ventilaatori elektriline erivõimsus SFP (specific fan power), mis lähtudes elektrienergia kulust näitab sundventilatsiooni õhuvahetuse tagamiseks kuluva ventilaatorite elektrivõimsuse suhet ventilaatorite poolt transporditavasse õhuvoolu. Kui varem SFPd projektides ei nõutud, siis täna on nõue, et SFP ei tohi ületada soojusvahetiga mehaanilise sisse­puhke-väljatõmbe korral renoveerimisel 2,0 ja uuel hoonel väärtust 1,8. Lisaks on tänapäeval normid, kui suur võib olla õhu liikumiskiirus, milline õhu takistus ja kui suur energiakulu ning seda mitte ainult üldsüsteemis, vaid ka seadmete puhul.

Varasemalt oli elektri osa Kikerpilli sõnul lahendatud lihtsalt on/off või kahe kiirusega. Täna on võimalusi rohkem: kas EC- või PM-mootorid koos sagedusmuunduritega, millega tagatakse sujuv ja täpsem juhtimine.

Teiseks on tänastel soojusvahetitel märgatavalt paranenud kasutegur ja efektiivsus, muutunud on soojusvahetite sulatusrežiimide juhtimine, lisaks on langenud kalorifeeride takistused, mis puudutab kütte pumpasid, mis on samuti väike kulude kokkuhoid.

Ventilatsiooniseadmete kasutegurid on plaatsoojusvahetil ja rootoril erinevad. “Aga kui võrrelda seadet, millel soojusvaheti üldse puudub, seadmega, mis annab 80 protsenti kasutegurit juba soojusvahetist tagasi, siis kui varem pidi 100 protsenti kasutama järelkütet ja hiljem võetakse piltlikult öeldes 80 protsenti soojusvahetist ja kütet kasutatakse vaid 20 protsenti, on vahe väga suur,” räägib Kikerpill.

Ta toob klientidest näiteks ASi Promens, kus samuti soojusvaheti polnud lahendatud päris sel moel, nagu oli projektis ette nähtud. “Pakkusime sinna uue seadme ja saime juba tänu soojusvahetusele 80 protsenti kasutegurit – klient on tulemusega väga rahul. Esiteks vähenes neil elektrienergia kulu (seadmel PM-mootorid + sagedusmuundur), pluss soojusvaheti (rootor 80%) kasuteguriga,“ kinnitab Kikerpill, et klient saab igal juhul uute seadmetega kokkuhoiu.

Lisaks saab uute seadmetega teha varasemast paremaid automaatika valikuid. Näiteks arvesse võtta ruumis viibijate arvu. “Ühel ettevõttel käis koos tantsutrupp ja seal me seadistasime juhtimise CO2 anduri järgi ehk kui trennis oli kaks inimest, oli õhuvahetus üks ja kui saal oli rahvast täis, oli õhuvahetus märksa võimsam, samas kui varem sai agregaati lihtsalt sisse ja välja lülitada ning hoolimata sellest, kas ruumis oli 20 või kaks inimest, uhas ventilatsioon ikka 100 protsenti,” toob Kikerpill näiteks.

Kui seadmetel on automaatika võimalus olemas, võib tema sõnul mõnikord pääseda üsna lihtsalt. “Lisades CO2 anduri ja muutes veidi automaatika juhtimist.”

Automaatika pakub ühelt poolt kokkuhoidu ja teisalt mugavust. Seetõttu tasub kliendil oma soovid võimalikult täpselt läbi mõelda, sest seda lihtsam on paigaldajal lahendusi pakkuda.

Näiteks on osal objektidel nad kasutanud VAV-klappe, mis on mõeldud muutuva õhuvooluhulga reguleerimiseks sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemides ning õhuvooluhulga ja rõhu reguleerimiseks ruumis ja õhutorustikus. “Kui tellija ütleb, et mõnd ruumi väga ei kasutata, saame klapid vahele panna, aga jällegi, need tuleb ikkagi ka automaatikaga ära siduda, et see päriselt tööle hakkaks.”

Ühiskondlikes ruumides aidatakse üle minna retsirkulatsioonilt ventilatsioonile, näiteks on aidatud sellega suuri kauplusi. „Ühiskondlikes hoonetes peaks õhu vahetamine olema soojusvahetuse režiimis ja retsirkulatsiooni soovitatakse võimalusel kasutada minimaalselt. Maadleme praegu ühe suure kaubandusketi kauplusega, kus on samamoodi soojusvaheti ära jäetud ja see on üles ehitatud retsirkulatsioonisüsteemile, millele täna vaadatakse COVIDi hirmus viltu. Samas on kliendi soov, et õhuvahetus oleks tagatud ja toimuks energia kokkuhoid, lisaks tahame ära kasutada külmalettide jääksoojust eelkütteks. Natuke keerukam objekt.“

Kui aasta-kaks tagasi kasvaski ventilatsioonisüsteemidele pööratav tähelepanu peamiselt COVIDi tõttu, siis täna on murekohaks eelkõige energia. “Koostööpartnerid, ükskõik kas siis kauplused või muud ettevõtted, helistavad ja küsivad, kas saaks ehk ventilatsiooni tootlikkust vähendada või kust saaks kokku hoida, sest suur hulk energiat läheb ventilatsiooni peale. Ka tehastel on samad probleemid, näiteks soovitakse jääkenergiat toiduainetetööstuse ära kasutada. Oleme siis istunud kliendiga laua taha, et kaasa mõelda ja lahendusi leida.”

Uute seadmete valiku ja paigalduse võib keerulisemaks muuta ka olemasolev süsteem − kui uue maja projekteerimisel lähtutakse eriosade vajadustest ruumi suuruse osas, siis vanas majas võib olla uute seadmete vanadesse ruumidesse paigutamine keeruline, kuna uued seadmed on reeglina vanadest suuremad. “Tegeleme praegu suure kaubanduskeskusega, millega on probleemid just ehitusliku poole pealt, mis kindlasti ka hinda mõjutavad − kuidas saada ventilatsiooniseade tagasi õigesse kohta vanas kambris, mis on maja keskel, mis on aastatega laienenud. Aga leiame igale probleemile lahenduse!”

Uue ventilatsiooniseadme paigaldusel tuleb kliendil arvestada, et paigaldustööd segavad ka ettevõtte tööd. “Me teavitame klienti alati pikemalt töödest ette, aga midagi ei ole teha, sellega peab tellija arvestama, et mingi ventilatsioonikatkestus tuleb. Aga see on töö käigus planeeritav ja selgitatav olukord, kuidas ja mismoodi aja kokku lepime. Samas kui on läbi katuste sisse tõstmised seadmetega, peab lisaks jälgima ilma,” ütleb ta, et protsess ei sõltu vaid neist.

Kikerpill rõhutab ventilatsioonisüsteemide regulaarse hoolduse vajadust. „Meil on küllaga näiteid, kus filtrite vahetus pole piisav ja tänu sellele on seadmete soojusvahetid mustad ja soojusülekannet ei teki või see on kordades vähenenud. Selline probleem kajastub just talvisel perioodil, kus järelkütte kalorifeer ei jõua piisavalt tagada etteantud temperatuuri või külmub üldse lõhki.“

Kikerpill lisab, et garantiiperioodil soovitavad või isegi natuke nõuavad nad klientidelt, et hooldused oleksid tehtud, sest on juhtunud ka nii, et seadme maaletooja või müügiesindaja tuleb garantiivaidluse korral kohale ja soovib näha hoolduspäevikut. “Nüüd juurutamegi hooldusosakonnas programmi, et helistame kliendile ja tuletame end ise meelde, et vältida hiljem võimalikke garantiivaidlusi ja probleeme.”