Töötukassa: töötaja leidmiseks peab senisest rohkem pingutama

“Kuigi töötute arvu vaadates tundub, et ­inimesi peaks olema tööturul küllalt, pole see päris nii. Sageli ei lähe siiski kokku tööandja ja töötaja profiilid, soovid ning asukohad. Tööandjad on muidugi mures, näevad suurt vaeva heade töötajate leidmiseks ning hoidmiseks ja teevad võimalusel muudatusi oma tööprotsessides, näiteks mõeldes senisest rohkem automatiseerimisele,” rääkis Laas.

Tulevast tööjõuvajadust arvutatakse tööjõu vajaduse baromeetri järgi. Koroona ja Ukraina sõda ei ole Laasi sõnul suuri muutusi toonud – seis on sarnane nagu enne pandeemiat. “Meie viimane uuring näitab, et täna ja lähitulevikus on töötajate puudus kõige suurem teenindavas sektoris, turismis, majutuses ja toitlustuses ning pikalt on juba kestnud ka oskustööliste puudus. Kui meie inimesed pelgavad, et sõjakartuses siia tulnud inimesed võtavad meie töö ära, siis täna ei saa seda öelda. Eestisse on saabunud palju naisi ja paljud neist on kõrgharidusega, kes ei leevenda meie probleemi tootmises ja tööstuses. Samas on paljud Ukrainast tulnud inimesed küll leidnud tööd, aga keeleoskuse puudulikkuse tõttu mitte enda erialal. See on nende jaoks ajutine olukord, sest nad loodavad sõja lõppedes naasta kodumaale.”

Baromeetri hindamisel vaadatakse ette 12 kuud ja näha on, et lisaks pikalt puuduses olnud teenindussektorile, tööstus- ja tootmisvaldkonnale kestab spetsialistide puudus ka tervishoiu- ja haridussektoris. Kui paljudel ettevõtetel on võimalik pikemalt ette mõelda ja tööjõupuuduses panustada automatiseerimisse ning robotitesse ja ka kauplusteketid on näiteks avanud iseteeninduskassad, siis hariduses ja meditsiinis ei ole võimalik muutuda päris arvutipõhiseks ning inimtööjõust loobuda.

“Ennustamine on tänamatu töö, sest keegi ei oska kriise täpselt ette näha. Aga teatud sektorites läheb lähiajal tõenäoliselt rõhk töötajalt tööandjale. On näha, et töötaja leidmiseks peab mõtlema välja põhjalikuma värbamisprotsessi ehk enam ei piisa sellest, et kuulutuses on lihtsalt kirjas, et tootmisettevõte otsib töötajat ja pakub palka,” selgitas Laas. “Tulevase töötaja poole pöördumisel on oluline mõelda, et kuidas ma tahaksin, et minuga suheldakse. Positiivne on, et üle poolte tööpakkumistel on täna näiteks palgad avaldatud. See võtab ära liigset müra palgaootuse ümber ning säästab mõlema poole aega, mis on tänasel päeval väga väärtuslik.”

Inimesi köidab tema sõnul ka ettevõtjate motivatsioonipakett: sportimisvõimalused, üritused, tervisepakett ning asulapiiridest väljaspool asuva töökoha transpordivõimaluse pakkumine. “Paraku ainult töö ja palgaga praegu enam töötajat ei tõmba. ­Inflatsioonil on küll suur mõju, ent nii päris öelda ei saa, et iga lisaeuro inimesi töökohta vahetama paneb. Mina ei usu sellesse, et tõeliselt hea töökeskkonna puhul väga väikesed palgavahed suuri inimmasse liigutaksid.”

Töötukassa sügisene virtuaalne töö- ja karjäärimess toimub 20.–23. septembrini 2022. Messi eesmärk on tuua kokku tööotsijad ja tööandjad. “Oleme töömessi korraldanud pikka aega, aga enne koroonakriisi tegime messi igas maakonnas eraldi ja nii-öelda silmast silma. Kriisi saabudes saime aru, et on vaja uut lähenemist, ning korraldasime esimest korda virtuaalmessi, mis osutus erakordselt edukaks,” rääkis Laas. “Tegelikult toob virtuaalne üritus kokku rohkem tööandjaid ning annab mõlemale poolele rohkem paindlikkust. Tööandjad saavad panna üles tööpakkumisi ning neile tekitatakse virtuaalne töölaud, kus nad saavad näidata pildi- ja videomaterjale ning tutvustada end lähemalt. Lisaks kui maakondlike messide puhul tulid kohale ainult piirkonna tööandjad, siis virtuaalmess annab võimaluse vaadata üle ka naaberkonna tööandjad. Tööandjad üle Eesti jäävad paremini silma ja mess annab suhtlemiseks rohkem väljavaateid.”

Kokku tuleb seekordsele töömessile 150 tööandjat: klienditeenindusettevõtted, tootmis- ja tööstusfirmad, lasteaiad, ­hooldekodud, finantsasutused, personaliotsingufirmad, ettevõtjad välismaalt ja nii edasi. Tööpakkumiste profiil on äärmiselt lai ning kui huvipakkuval tööandjal pole hetkel väljas sellise ametikoha pakkumist, mis potentsiaalselt töötajat inspireeriks, soovitab Laas ikkagi tööandjaga ühendust võtta ning uurida tulevikuvõimaluste kohta.

Väga menukaks on osutunud messi virtuaalsed töötoad. Laas rõhutas, et töötoas osalemiseks ei pea olema töötu, vaid oodatud on kõik huvilised – ka näiteks lastega kodus olevad vanemad või need, kes soovivad pärast pikka töötamist ühes ettevõttes teha midagi muud. Töötubades osalejatele on siiski määratud piirarv, et oleks võimalik kõigiga suhelda ja küsimustele vastata. Töötoad toimuvad reaalajas, neid teevad professionaalsed karjäärinõustajad ja osaleda saab just sealt, kus parasjagu asute: kodust, töölt, transpordivahendist või kohvikust.

Töötubade teemadena võib näiteks välja tuua oma karjääri disainimise, kandideerimisdokumendi koostamise ABC, mida kandideerimisdokumendid kandideerijast päriselt räägivad või kas hakata ettevõtjaks või mitte. Väga menukas on töövestluse simulatsioon ehk inimene, kes soovib töövestlust läbi mängida pingevabas keskkonnas, saab karjäärinõustajaga arutada läbi enamlevinud küsimused, mõelda neile vastuseid ning muu hulgas harjutada, kuidas rääkida oma palgaootusest.

Töömess toimub kaks korda aastas, kevadisel osales 28 000 tööotsijat ja kandideerimisi oli tuhandeid. “Meile on oluline, et inimene leiaks töö. Ja kellel läheb õige ameti leidmisega keeruliseks, saab töötukassalt tuge ning nõustamist tööotsingul ja karjääri tegemisel,” lisas Laas.

Töötubadesse ja nõustamistele registreerumine on avatud. Messil osalevate tööandjate ning tööpakkumistega on võimalik tutvuda alates 20. septembrist.

Vaata ka www.tootukassa.ee ja www.toomess.ee