Ehitusvaldkonna töötaja saab nõuda töötasu ka enda tööandja peatöövõtjalt

21. septembril 2022 võeti Riigikogus vastu töölepingu seaduse muudatus, mis annab töötajale võimaluse nõuda töötasu lisaks tööandjale ka peatöövõtjalt ning seda siis, kui alltöövõtt on ehitustööde teostamise tarbeks ning töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega otse tööandja poole ja nõuet ei ole rahuldatud. Selleks, et peatöövõtja vabaneks vastutusest, peab ta igapäevases majandustegevuses suhetes tööandjaga järgima korraliku ettevõtja hoolsust.

Millisel juhul saab peatöövõtja poole töötasu saamiseks pöörduda? Sellise töötasu nõude eelduseks on olukorrad, kus alltöövõtt toimub tõesti „ehitustööde teostamiseks“ ja tasu ei ole makstud. Täiendavalt rakenduvad lisatingimused, mis puudutavad nii maksimaalsest vastutuse määra, ajalisi piire kui ka vastutuse välistust.

Töölepingu seadust täiendatakse selliselt, et ehitussektori töötajale luuakse õigus pöörduda tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poole juhul, kui tööandja ise ei ole töötajale töötasu maksnud. Peatöövõtjat käsitletakse tööandja käendajana ja kui tööandja ei maksa töötajale töötasu, siis vastutavad peatöövõtja ja tööandja töötaja ees solidaarselt.

Õigus tasu nõuda alltöövõttu tellinud isikult puudutab ehitussektori töötajaid, kui konkreetne töö, mille eest töötasu saamata, puudutab samuti ehitustöid.

Peatöövõtjale esitatava nõude suurusel on piirangud. Töötasu nõude juures tuleb arvestada, et tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. Näiteks olukorras, kus tööandja pidi maksma töötajale 2 000 eurot kuus, saab töötaja tööandjalt nõuda 2 000 eurot, kuid alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, so 2022. aastal on töötajal õigus nõuda töötasu alltöövõtu tellinud isikult 2 000 euro asemel 654 eurot. Kui alltöövõtu tellinud isik on tasunud töötajale alammäära ulatuses töötasu, saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt täidetud kohustust tagasi nõuda töötaja tööandjalt samas ulatuses. Töötaja nõue aga tööandja vastu väheneb alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra.

Peatöövõtjale esitataval nõudel on ranged ajalised piirangud. Viimase kriteeriumina - töötajal tekib õigus nõuda töötasu peatöövõtjalt alles siis, kui tööandjalt ei ole täitemenetluse alustamisest alates nelja kuu jooksul õnnestunud töötasu sisse nõuda. Täitemenetluse alustamiseks on vaja jõustunud täitedokumenti (nt jõustunud kohtuotsus või töövaidluskomisjoni jõustunud otsus). Täitedokumendi puhul on tähtis jälgida, et see võimaldaks alustada täitemenetlust alguses tööandja vastu ja kui töötasu nõuet ei ole sisse nõutud nelja kuu möödudes, siis alustada täitemenetlust peatöövõtja vastu.

Nagu öeldud, on peatöövõtjal võimalik enda vastutus välistada: kui peatöövõtja on igapäevases majandustegevuses suhetes tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, ei ole tal töötaja ees töötasu maksmise kohustust. Selles blogis vaatlemegi, kuidas töötasu maksmise kohustusest vabaneda.

Mis on „korraliku ettevõtja hoolsus“? Seaduse kohaselt on selleks selline olukord, kus peatöövõtja on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises.

Siiski tuleb lugeda korralikuks ettevõtja hoolsuseks ka see, kui:

•alltöövõttu telliv isik tehingupoole tausta kontrollimiseks palub esitada tehingupoolel dokumendid majandusliku seisu kohta või maksuandmete tõendi,

•teeb päringu avalikes registrites (nt äriregister, Ametlikud Teadaanded, e-MTA),

•kontrollib maksehäirete puudumist, töötajate sotsiaalmaksu maksmist,

•ei esine maksudest kõrvalehoidmise kahtlusi, varjatuid tehinguid jms, mis loob usaldusväärsust selle kohta, et töötajale makstakse eeldatavasti töötasu.

Millal tuleb kontrollid läbi viia? Seadusest ei tulene, millal peab peatöövõtja tehingupoolt kontrollima. Soovitatav on seda teha nii enne tehingu tegemist, aga ka tööde tegemise ajal. Kui alltöövõtt kestab pikema perioodi, ei pruugi olla piisav, kuid tehingupoolt on kontrollitud vaid enne kokkuleppe sõlmimist, vaid korraliku ettevõtja hoolsuse tagamiseks tuleb teha perioodiliselt täiendavaid kontrolle.

Kuidas demonstreerida, et oled olnud „korralik ettevõtja“? Lisaks vajaliku hoole ülesnäitamisele tuleb vajadusel tõendada, et järgitud on korraliku ettevõtja hoolsust. Selleks soovitame talletada nii kogu asjakohase kirjavahetuse kui ka andmebaasidest tehtud päringud koos nende tulemustega ning lisaks kõik muud asjakohased andmed ja dokumendid.

Millal jõustub? Kuivõrd TLS §-s 331 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku vastutus rakendub lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast sättes jõustumist, on alltöövõtu suhtes osalevatel tehingupooltel võimalus arvestada võimaliku vastutuse ja vastutust välistava käitumisega.

Kui see teema Teid täpsemalt huvitab või Teil tekkis küsimusi, kuidas nõuet esitada või vastutusest vabanemiseks järgida korraliku ettevõtja hoolsust, siis võtke meiega ühendust!