KH Energia-Konsult: elektrivaldkonda oled alati oodatud!

1991. aastal asutatud KH Energia-Konsulti tegevusalaks on kõik, mis seondub elektriga, nagu elektrilahenduste projekteerimine, ehitamine, kontroll, auditeerimine, hooldamine ja käit. Ettevõte on kaasa löönud väga paljude tuntud objektide ehitamisel alates Eesti Kunstimuuseumi (Kumu), Kristiine, Rocca al Mare ja Ülemiste kaubanduskeskuste, Hiltoni Tallinn Park hotelli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi elektrisüsteemidest kuni Tallinna linna välisvalgustuse ning Vabadussõja Võidusamba elektrivalgustuseni.

„Tänu tegevuse mitmekülgsusele ja väga erinevatele projektidele on meil võimalik pakkuda tööd igale energiaspetsialistile, anda neile nii arenguvõimalusi omal ametikohal kui ka võimalust karjääriredelil liikuda. Näiteks on meie majas töötajaid, kes on alustanud elektrikuna, seejärel töötanud projektijuhina ning tõusnud osakonnajuhiks,” räägib Möldre.

Hetkel töötab ettevõttes enam kui 80 töötajat, kellest mitme staaž ületab 20 aastat. Möldre on tegelikult töötanud KH Energia-Konsultis juba enam kui 17 aastat. Tema alustas toonase tegevjuhi abina ning on nüüd arendusjuht, kelle valdkonda kuuluvad ka personaliteemad.

Beljajevi sõnul on elekter vägev ja huvitav valdkond ning ka tema on selles vallas töötanud omajagu aastaid. „Olen olnud KH Energia-Konsultis tänavavalgustuse osakonnas tehnikajuhi abi, töötanud mõõtelaboris, olnud elektriehituse projektijuht ja tootmisdirektori asetäitja. Vahepeal töötasin juhtival positsioonil hoopis metallitööstuses, täiendades samal ajal oma haridust strateegilise juhtimise ja ettevõtte digimuutuste valdkonnas. Eelmisel aastal pakuti mulle aga võimalust jätkata siin firmas tegevjuhi rollis. Olen hea näide, kuidas meie ettevõttes saab end erinevates kohtades proovile panna.”

Noorte inimeste erialavalik on täna väga lai, mis on Beljajevi sõnul traditsiooniliste valdkondade tähtsust omajagu langetanud. „Pigem minnakse õppima infotehnoloogiat või pangandust, ent inseneeria kõnetab kahjuks noort inimest vähe. Elektrienergeetikaõppijaid ei ole Eesti koolides olnud kunagi nii vähe, mis omakorda on meiesuguste ettevõtete jaoks suur väljakutse. Olukord on ikka võrreldes 20 aastaga oluliselt muutunud. Vanemad spetsialistid lähevad pensionile, aga asemele ei tule kedagi. Energiaettevõtted ja alaliidud küll tegelevad aktiivselt selle teemaga ja koostavad inseneriala populariseerimiseks programme, aga esialgu pole tulemust näha. Loodame siiski väga, et meie töö kannab vilja.”

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika eriala magistrantuuri astus näiteks sel sügisel vaid 15 inimest, aga haridusspetsialistide sõnul peaks valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks pidanud olema tudengeid umbes 60. Ja kui paari aasta pärast tõepoolest kõik need 15 üliõpilast lõpetavad ja lähevad õpitud erialale ka tööle, lisandub sektorisse ikkagi vaid 15 inimest. Töölt lahkunuid on samal ajal tõenäoliselt rohkem.

Möldre sõnul lahendab KH Energia-Konsult töötajate puudust eelkõige selle kaudu, et nad võtavad tööle palju päris algajaid. „Varasemalt võtsime tööle praktikate, kes näiteks Tallinna Polütehnikumist meile praktikale tulid, aga tänaseks on olukord täiesti teine. Alalise töö asemel ollakse pigem nõus tulema tööle tähtajalise lepinguga, et oma õpinguid jätkata või säilitada teatud vabadus. Näiteks mul oli ühe praktikandiga leping juba ette valmistatud, kuid ta helistas samal hommikul ja ütles, et ilm on läinud ilusaks ja tegelikult tahaks ta tööletuleku asemel minna rulaga sõitma!”

Eriti keerukas on leida elektrikuid välistöödele. Sisetöödele on inimesi lihtsam leida ning siin on suur abi ka mujalt riikidest, näiteks Ukrainast pärit tööjõust. Välistööde spetsialiste on raskem leida, sest seal peab olema vastav kutsetunnistus. Ja nende väljaõpe toimub enamasti energiaettevõtetes kohapeal ning koostöös Elektrileviga nende õppeplatsil, kus õpetatakse alajaamade hooldust ja postide otsa ronimist. Koolist sellist valmisspetsialisti Beljajevi sõnul ei saa, kuigi see töö on äärmiselt huvitav – saab viibida arvuti taga istumise asemel looduses, teha füüsilist tööd, lüüa rikete likvideerimises kaasa ning emotsionaalses mõttes anda palju ühiskonnale tagasi. KH Energia-Konsultis on palju inimesi, kes on seda tööd teinud pikalt ning kellele see väga meeldib.

Möldre sõnul on ettevõttel siiski kõigest hoolimata palju õnnestumisi värbamise osas. „Meil oli poolteist aastat tagasi 20 töötajat vähem. Oleme kasutanud töötajate leidmiseks värbamisettevõtete abi, käinud end koolides tehnikaerialade õpilastele tutvustamas ja lisaks on häid tulemusi toonud töötajate soovituste kaudu värbamine ja soovitaja tasustamine. Ja võibki öelda, et see viimane variant on kõige kulu­efektiivsem ja ka igati hea võimalus, sest uus inimene tuleb sel juhul meeskonda, kus tal juba on keegi tuttav ees. Lisaks on see väga magus tunne, kui leiad ettevõttesse väga hea töötaja!”

„Meie valdkonna eriala valimine annab turvatunne. Ükskõik, milline kriis on – elektrikul ja elektriinseneril on alati tööd, nii nagu on alati töökoht olemas meditsiinitöötajal ja õpetajal. See valdkond ei ole aga kindlasti kerge ja valik tuleb ära teha õigel hetkel, sest elektriinseneriks saamist ei saa üleöö otsustada! Sellel töökohal ei piisa ainult telefonist ja autost,” ütleb Beljajev.

Samuti peab turvatunne olema tema sõ­nul olemas ka ametipostil. „Tööohutus on kõige kriitilisem võrgutöödel, see on Elektri­levi poolt väga reglementeeritud, toimuvad pidevad sisesed ja välised kontrollid ning kõik protseduurid on detailselt paigas. Eestis on tööohutuse järelevalve väga kõrgel tasemel ning tänu sellele on tööõnnetuse arv madal. Ka meie töötajad on varustatud spetsiaalsete tööriiete ja isikukaitsevahenditega. Teeme kõik, et oma meeskonda kaitsta.”

KH Energia-Konsulti tugevus on Möldre sõnul kindlasti ettevõtte stabiilsus ning kindlus, et töötajatel on töökoht olemas ka homme ja mitme aasta pärast. „Saame pakkuda vaheldusrikkust, iga inimene saab tegeleda sellega, mis teda köidab. Pakume inimestele roteerumisvõimalusi ning on päris mitu töötajat, kes on oma kätt teistel ametikohtadel proovinud ning jõudnud mingil hetkel tagasi oma esialgsele töökohale.”

Beljajevi sõnul ongi täna suurim väljakutse inimesed. „Neid tuleb pidevalt värvata ja koolitada. Meie oleme küll täna keeruka majandussituatsiooni ootes, kuid täna veel kriisi riskid ei ole realiseeruma hakanud. Meil hetkel ka pole plaani uute ärisuundade arendamiseks, sest meie suunad on paigas, oleme ehitusturul tuntud ning suudame teha suuri objekte. Pigem püüame tõsta digitaliseerimise ja parema meeskonnatöö abil oma protsesside efektiivsust ning liigume edasi KH Energia-Konsulti omaniku ja endise tegevjuhi moto tuules: „Meie ei vali tellijat, vaid tellija valib meid!”."

Vaata ka www.khenergia.ee