Loov tehisintellekt: 2022 oli alles algus

Üks olulisemaid arenguid generatiivse tehisintellekti vallas aastal 2022 on OpenAI poolt välja töötatud võimsa keelemudeli GPT-3 laialdasem kasutamine. GPT-3 on võimeline genereerima inimesele sarnast teksti, mis on viinud selle kasutamiseni mitmesugustes rakendustes, sealhulgas juturobotites, keeletõlkes ja sisu loomisel.

Teine valdkond, kus genereeriv tehisintellekt on teinud märkimisväärseid edusamme, on piltide ja videote genereerimine. Selliseid tehisintellekti mudeleid nagu StyleGAN ja DALL-E on kasutatud väga realistlike piltide ja videote genereerimiseks, mida on kasutatud sellistes valdkondades nagu mood, reklaam ja meelelahutus.

Siiski on oluline märkida, et kuigi genereeriv tehisintellekt on teinud muljetavaldavaid edusamme, ei ole see veel võimeline täielikult asendama inimese loovust ja intuitsiooni. Need mudelid vajavad tõhusaks toimimiseks endiselt inimese panust ja järelevalvet ning neid piiravad andmed ja eelarvamused, mille alusel neid treenitakse.

Üldiselt on generatiivsel tehisintellektil potentsiaali paljude tööstusharude ja ülesannete revolutsiooniliseks muutmiseks, kuid oluline on kasutada seda vastutustundlikult ja eetiliselt. Kuna valdkond areneb edasi, on huvitav näha, millist mõju avaldab genereeriv tehisintellekt ühiskonnale ja kuidas seda tulevikus kasutatakse.

Kui genereeriv tehisintellekt muutub üha arenenumaks ja laialdasemalt kasutatavaks, võib see oluliselt mõjutada autoriõigust ja loomemajandust. Üks peamisi probleeme on see, et tehisintellekti loodud sisu võib olla eristamatu inimese loodud sisust, mis võib tekitada küsimusi seoses autorsuse ja omandiõigusega.

Näiteks kui tehisintellekti mudel genereerib muusikapala või kunstiteose, mis on sarnane olemasoleva teosega, võib olla raske kindlaks teha, kellel on seaduslikud õigused uuele teosele. Samuti, kui tehisintellekti mudel genereerib mitmel allikal põhineva sisu, võib olla raske kindlaks teha, millistel osapooltel on õigused saadud teosele.

Nende probleemide lahendamiseks on mõned teinud ettepaneku käsitleda tehisintellekti loodud sisu eraldi intellektuaalomandi kategooriana, mille omandiõigust ja kasutamist reguleerivad erinevad eeskirjad. Teised on väitnud, et olemasolevaid autoriõiguse seadusi saab kohandada nii, et need hõlmaksid tehisintellekti loodud sisu, kusjuures tehisintellekti loojatele või mudeli treenimiseks kasutatud andmete omanikele antakse õigused saadud teostele.

Sõltumata sellest, kuidas neid küsimusi lõpuks käsitletakse, on selge, et genereeriv tehisintellekt on võimeline lõhkuma traditsioonilisi autorsuse ja omandiõiguse mudeleid loomemajanduses. Seega on oluline, et seadusandjad ja tööstusharu spetsialistid kaaluksid hoolikalt selle tehnoloogia õiguslikke ja eetilisi tagajärgi.

Peale (ala)pealkirjade ja selle järelsõna kirjutas kogu selle artikli tehisintellektipõhine juturobot ChatGPT vastusena lähteülesannetele "kirjuta lühike essee genereeriva tehisintellekti kohta aastal 2022" ja "lisa oma esseele paar lõiku, mis käsitlevad genereeriva tehisintellekti mõju autoriõigusele ja loomemajandusele". Illustratsiooni lõi tasuta veebipõhine tehisintellekti pildigeneraator Craiyon vastusena lähteülesandele "generatiivse tehisintellekti ja autoriõiguse konflikt". Artikli tõlkis eesti keelde tõlkemootor DeepL.

Arvestades tehisintellekti arengu kiirust, võib oodata, et juba lähitulevikus näeme märkimisväärses koguses juriidilisi tekste — raporteid, memosid, lepinguid ning võib-olla isegi kohtuotsuseid ja seaduseelnõusid — mille on kirjutanud tehisintellekt.

Vähemalt selle ajani on TRINITI lihast ja luust juristide meeskond aga hea meelega teie teenistuses.