Uuele ringile või algosadeks: mida teha elektriautode kasutatud akudega?

Nii telefonide, sülearvutite kui ka elektriautode akud väsivad aastate jooksul ning kaotavad märgavata osa oma kasulikust mahust. Praegu Euroopa Liidus müüdavate elektrisõidukite akudele antakse garantii, näiteks kaheksa aastat või 160 000 kilomeetrit, mille jooksul säilib vähemalt 70% aku algsest mahust. Kuid mis saab akudest siis, kui nende mahutavus langeb allapoole piiri?

Eesti esimese elektritakso omaniku ja elektriautode entusiasti Renee Kontsoni sõnul võivad elektriautod sõita aastakümneid ja isegi miljon kilomeetrit, kui sõiduki akut ning reduktori õli regulaarselt vahetatakse. „Elektriauto võiks olla täielikult jätkusuutlik, aga suurim takistus on aku eluiga. Lahenduste otsimisega tegeletakse. Uutest võimalustest ja lähenemistest võib kuulda peaaegu iga päev, nii kiiresti kui praegu pole akutehnoloogia veel kunagi arenenud,“ ütles Renee Kontson.

Aja jooksul väsiv aku on elektrisõiduki puhul murekoht, kuid Kontsoni sõnul pole kasutatud akude tulevik enam nii murettekitav kui mõne aja eest. „Vanad elektriautode akud saab ladustada väikesteks akupankadeks, mida võib kasutada kodustes päikeseparkides elektri salvestamiseks. Hetkel lähevad kõik akud taaskasutusse, kuid viie kuni kümne aasta pärast on vaja hakata neid suuremates kogustes utiliseerima,“ ütles Kontson. Ta viitas, et vajadus jätkusuutlike ümbertöötluslahenduste järgi muutub lähitulevikus aina aktuaalsemaks.

Lahendusi otsitakse pidevalt. Hea näide on Jaguar Land Roveri – mille mudelivalikusse kuulub ka luksuslik Jaguar I-PACE elektriauto – tütarfirma InMotion Venturesi ja akude taaskasutusega tegeleva ettevõtte Battery Resourcersi koostöö. Battery Resourcers on roheettevõte, mis täiendab tehnoloogiaid, mida kasutatakse kasutuskõlbmatuks muutunud akude ümbertöötlemisel.

Ettevõttele kuulub ainulitsents uuenduslikule suletud ahelaga protsessile, mis hõlmab akude ringlussevõttu, ümbertöötlemist ja uudseid lähenemisi materjaliteaduses. Ettevõtte eesmärk on muuta vanad akud uute energiasalvestusseadmete tootmiseks sobilikeks algmaterjalideks, andes sedasi akude loomiseks kasutatud materjalidele uue elu.

Akudes kasutatavad väärismetallid on piiratud maavarad, mis muutuvad aja jooksul üha kallimaks. Vanu akusid taaskasutades saab väärismetallide nõudlust vähendada ning samas vähendada ka sõltuvust keerukatest tarneahelatest. Battery Resourcersisse investeerimisega astub Jaguar Land Rover uue sammu leidmaks jätkusuutlikku teed, kuidas akud ringlusest kõrvaldada nii, et kogu akude tarneahel vastaks ringmajanduse põhimõtetele.

„Liitium-ioonakude tootmisel kasutatakse liitiumi, koobaltit, niklit, mangaani ja grafiiti. Vanade akude ringlussevõtul on kõige kasumlikum ümber töödelda just koobaltit. See metall on äärmiselt kallis ja haruldane ning 70 protsenti varudest asub Kongo Vabariigis. Kui see ilmsiks sai, hakkasid elektriautode tootjad vaatama, kuidas koobaltita toime tulla ning nii valmistavad mitmed tootjad juba aastaid akusid koobaltit kasutamata,“ ütles Kontson.

Akude ümbertöötlemine areneb kiirelt, kuid Kontsoni sõnul leidub väljakutseid veel ohtralt. Suuresti mõjutavad majanduslikud aspektid, aga ka autotootjad tutvustavad sageli uusi akutehnoloogiaid või muudavad akude koostist. See tähendab, et akude taaskasutamisega seotud äritegevus peab pidevalt kohanduma ning olema valmis pakkuma midagi uut.

Battery Resourcers töötab laia valiku katoodmaterjalidega ning uuele ringile suunatakse nikkel, mangaan, koobaltoksiidid, nikli-koobalti-alumiiniumi sulamid ja liitium-raudfosfaat. Ettevõte on saanud ka patendi protsessile, mis käsitleb grafiidi taaskasutamist ja puhastamist, võimaldades nii uute akukomponentide loomisel kasutada aktiivseid materjale.

Hoolimata tipptasemel protsessidest määrab ümbertöötlemise edukuse mastaapsus. Jaguar Land Rover ei varja, et investeeringu eesmärk on akude ringlussevõtus leida edukas ärimudel ja suunata aastas ümbertöötlemisse 10 000 tonni akusid. Selle visiooni täitmiseks laiendab ja täiustab ettevõte Battery Resourcersi Michiganis asuvat tootmis- ja analüüsiüksust.

Kontsoni sõnul investeeritakse elektriautode taristusse meeletuid summasid. Ta peab väga tõenäoliseks, et praegu veel lõpliku lahenduseta akude taaskasutamise küsimus saab tulevikus rohkemate alternatiivide toel lihtsamad ja realistlikumad vastused. „Akude utiliseerimine ja ümbertöötlemine on endiselt keeruline protsess, seega võivad esimese ringi lõpetanud – kuid endiselt töökõlbulikud – akuelemendid jäätmeteks saamise asemel edukalt muutuda nii koduseks energiasalvestusseadmeks, nutikaks salvestus- ja jaotusseadmeks või ümberlaotuna isegi järgmise elektriauto või ATV akuks.“

„Tõsi, selline või sarnane teisejärguline kasutus ei hõlma vaid elementide üleviimist ühest akukastist teise. Vaja on ka muid komponente, mis piiravad üle- ja alalaadimist. Olen näiteks ise laste ATV puhul kasutanud kuut Nissan Leafi akumoodulit, et luua 52V aku. Nüüd saab ühe laadimisega vähemalt 50 km sõita,“ tutvustas ta võimalusi, kuidas vanadele akudele anda uus elu.

Kontson juhib tähelepanu, et ühtegi akut ei saa igavesti korduvkasutada. Varem või hiljem tuleb ikkagi välja mõelda, kuidas need utiliseerida. Küll aga saab üritada neid kasutada nii kaua kui võimalik. „Akude kasutuselevõtt on tavatarbijatele hetkel veel natuke keeruline, kuid spetsialistidele väga lihtne tasuv teenus. Näiteks saab neid kasutada päikeseparkides, kus akud on reeglina palju väiksema koormuse all kui autodes. Seal suudavad akud suure tõenäosusega pärast autos ebamõistlikuks muutumist veel kümme aastat töötada.“

Kontson nentis, et akutehnoloogia ja akude taaskasutamine on pidevalt arenev valdkond. „See, mida ma aasta tagasi või isegi hiljuti lugesin, ei pruugi hetkel enam aktuaalne olla. Eksperdid koguvad aina uusi teadmisi ning leiavad ootamatuid rakendusvõimalusi ja ka seadmeid, kus vanu akusid uuesti kasutada.“