Vastutustundlik ettevõtlus loob uut trendi keskkonnahoius

Eesti Töötukassa personali peaspetsialist Evelin Ausmees kinnitab, et üha enam ettevõtteid peab oluliseks vastutustundlikku käitumist ja rohelist mõttelaadi. „Töötukassa jaoks on vastutustundlikkus igati loogiline teema, sest ettevõtte põhitegevus on Eesti majanduse ja ühiskonna vaates väga suure kaaluga. Et töötukassal on osakonnad üle Eesti, on meil võimalus ja kohustus olla suunanäitajaks ka kohalikul tasandil,“ tunnistab ta.

Ausmehe sõnul on peamine mõista, et juba väikesed muutused on olulise kaaluga ja alustama peab ennekõike endast ning sealt edasi liikuma juba organisatsiooni ja kogukonna tasandile.

„Keskkonna hoidmiseks on hea algus liikuda paberimaailmast üha enam digitaalsetesse kanalitesse ning vähendada kontoripindu. Oleme viinud kliendisuhtluse suuresti üle e-kanalitesse, mis tähendab, et kliendil ei ole tarvidust sõita töötukassaga suhtlemiseks reaalselt kohale. Arvestades, et aastas on meil üle 100 000 kliendi, on muutus muljetavaldav. Et viimastel aastatel on saanud normaalsuseks kodukontorist töötamine, oleme vaadanud üle töötukassa kontoripinnad ning leidnud nende kasutuses kokkuhoiukohti. Igapäevategevuses on aga olulisteks märksõnadeks saanud pakendiringlus, digiprügi ning kraanivee eelistamine pudeliveele. Samuti oleme kutsunud töötajaid üles auto koju jätma ja jalgrattaga või jalgsi tööle tulema,“ toob Evelin Ausmees näiteid.

Et igas organisatsioonis on asju, mida enam ei vajata, siis otsustati töötukassas isekeskis, et ka seisma jäänud vanadele reklaamplakatitele, fotoseintele, vanale messitelgile, surfi- ja reklaamlippudele püütakse anda uus elu. Veidike mõtlemist ja kolleegidest koosneva asjaarmastajatest kümnepealise õmblustiimi abiga õmmeldi valmis 48 omanäolist kotti, mis pandi oksjonile ning saadud raha annetati ühise hääletuse teel välja valitud valdkonda. Nõnda sai löödud kaks kärbest korraga: oldud keskkonnasõbralik ning antud tehtuga oma panus heategevusse.

Kõike seda ja rohkemgi veel on tehtud töötukassa aktiivse green-office-tiimi toel, mis toimib vabatahtlikkuse alusel ning milles osalevad kõikide osakondade töötajad. „Tiimi kuuluvad rohelist maailmavaadet oluliseks pidavad inimesed, kelle kaudu levitame infot ning kes aitavad projekte läbi viia igas Eestimaa nurgas,“ tunneb Evelin Ausmees uhkust ühte jalga astuva meeskonna üle. Keskkonnaga seotud kitsaskohad on suurema tähelepanu all iga aasta septembris, kui töötukassas tähistatakse keskkonnakuud.

Töötukassa suurus ja see, et organisatsioonil on kontorid suuremates maakonnakeskustes, tähendab, et ollakse tihedalt seotud kogukonnatöö ja kohalike omavalitsustega ning nende projektidega. Oluliselt on suurenenud heategevusprojektides osalemine ning algatatud erinevad keskkonnaprojekte.

„Oleme osalenud korduvalt maailmakoristuspäeval, annetanud verd, aidanud Rahvusraamatukogul raamatuid kolida, Toidupangal abi koguda, oleme pannud jõulude ajal püsti kohvikuid, mille tulu on läinud heategevuseks, ning toetatud erivajadustega purjetajate projekti „Erilised purjetajad“,“ on Ausmehe sõnul töötukassa aktiivne kollektiiv pannud õla alla nii palju kui vähegi saanud. Samuti ollakse kogunud hooldekodusse viimiseks ning seal raamatukogu loomiseks kasutatud raamatuid, töötukassa Saaremaa osakonna naiskond on viinud aga marjapõõsaid ja viljapuid saare esimese kogukonnaaia tarbeks.

„Peamine küsimus: „Miks seda teha?“ sai aga meie jaoks tähenduse niipea, kui saime aru, kui palju rõõmu pakub head tegemine nii andjale kui saajale. Just emotsionaalne väärtus on see, mis pakub rõõmu ning innustab edasi tegutsema. Alates käesolevast aastast liitus töötukassa heategevusliku algatusega „Annetame aega“ ning kõigil töötukassa töötajatel on võimalus üks tööpäev heategevusega siduda. Loodame, et oleme oma tegevusega üha suuremaks eeskujuks teistele, sest häid mõtteid jagub ka lähitulevikuks,“ liigub töötukassa paika andud teemakuude raames ühel või teisel moel vastutustundliku ettevõtluse, keskkonnahoiu ja kestlikku käitumist toetava tegevuse suunas.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige Annika Arras, kes on ühtlasi Miltton New Nordicsi partner ja tegevjuht, kinnitab, et debatt eilsete ja tänaste juhtimis- ja ettevõtlusteooriate vahel on sisustamas globaalset, aga üha enam ka Eesti avalikku inforuumi. Ettevõtjate lauale on tekkinud üha aktiivsemalt terminid, nagu üleminek õiglasele majandusele, kliimakriis, ESG, kapitalismi ümberkujundamine, tähenduspõhine juhtimine ning mõjude raporteerimine.

„Võib öelda, et Eesti ettevõtjad on muutunud viimase viie aasta jooksul senisest teadlikumaks oma äritegevuse mõjudest ühiskonnale. Globaalsed trendid jõuavad varem või hiljem meie õuele ja valmisolek nendega kohanemiseks on kohalike ettevõtete konkurentsivõimes kriitilise tähtsusega. Esimestena hakkasid vastutustundlikku ettevõtlust teadvustama Eestis tegutsevad rahvusvaheliste kontsernide üksused ja seejärel eksportivad – eriti just Skandinaaviasse – ettevõtted. Esimestel avas silmad omaniku tahe ja teistel välisturgude ootus. Mõni aasta edasi jõudsime olukorda, kus finantssektor sisenes ESG-maailma ja täna on just see turgudel kõige enam muutust loov – investeeritakse jätkusuutlikesse ärimudelitesse, st „pruuni majanduse“ äriplaanid ei saa enam rahastust,“ tõdeb ta.

Jätkusuutliku arengu ja äritegevuse oluliseks osaks on Arrase sõnul mõju hindamine huvirühmade suunal. Ettevõtete jaoks on oluline mõista ühiskondlikke ootusi, siht- ja sidusrühmade vajadusi. Milttoni „Pea liiva alt välja!“ uuringuga (2017, 2020, 2021) on välja selgitatud, missugused on töötaja, tarbija ja kodaniku vaates ettevõtete vastutustundliku ja ühiskondlikult aktiivse tegevuse olulisimad ootused. Kolm aastat tagasi oli Eesti inimeste hinnangul olulisim teema, mida ettevõtted adresseerima peaksid, ringmajandus, jäätmetekke vähendamine ja korduskasutus, mida tõi välja 49% uuringus osalejatest, ka aasta hiljem polnud selle olulisus vähenenud.

Jätkusuutliku arengu kolme alussamba – sotsiaalne, keskkondlik ja majanduslik mõõde – tasakaalu vajadust silmas pidades tegid eestlaste väärtused läbi olulise muutuse läbi keskkonnaga seotud teemade esiletõusu ja sotsiaalsete küsimuste arvestatava vähenemise loodushoiuga seonduva arvel 2018 vs. 2020. Esmakordselt jõudis siis eestlaste seas viie kõige olulisema teema sekka loodushoiu kõrval ka kliimamuutus. See kõik aga peegeldas ootusi ettevõtetele enne koroonakriisi, sest pärast seda kogemust hakkasid eestlased pidama olulisimaks teemaks, millega ettevõtted tegelema peaksid, tervishoidu ning ohutust tööl ja ühiskonnas.

„Kui tuua välja põlvkondade erisused, siis noorem põlvkond ehk need, kes omavad järgmisel paaril kümnendil enim ostujõudu ja kujundavad tööturgu ehk tänased 18–29aastased, mõtleb vanematest generatsioonidest erinevalt. Võib öelda, et Eesti noor esitab oma tööandjale või teenusepakkujale sarnaseid nõudmisi nagu keskmine rootslane. Tööandjalt või teenusepakkujalt oodatakse selgeid tegusid kliimamuutustega võitlemisel, ületarbimise ohjamisel ning naiste ja meeste võrdses palgatasemes,“ tõdeb Annika Arras.