Golden Gate pakub ideaalset töökeskkonda ja keskkonnasõbralikku linnaruumi

Golden Gate’i ühe korruse pindala on 2200 ruutmeetrit, mis võimaldab ühele korrusele paigutada suuri ettevõtteid ning töötajatel kaob vajadus kolleegidega suhtlemiseks liikuda erinevatele tasapindadele. Loomulikult saab ka korruse jagada mitmeks väiksemaks osaks, näiteks 150-ruutmeetristeks kontoriteks, mis annab Rotermanni ärijuht Raido Talviste sõnul erinevatele firmadele üksteise läheduses olles hea võimaluse koostööks.

Valmiva ärihoone asukohta ja sealt avanevaid vaateid arvestades on oluline välja tuua, et hoonel on maast laeni 3,2 meetri kõrgused vitriinaknad, mis tagavad ruumides loomuliku valguse ja nauditavad vaated linnale. Seejuures on aknad avatavad ja osad neist prantsuse rõdudega. Hoone kõik küljed on esiküljed ning sellest avanevad erakordsed vaated vanalinnale, lauluväljakule, sadamapiirkonnale ja juba valminud Rotermanni kvartalile. Katusele, kuhu on planeeritud roheterrass, paigaldatakse ka päikesepaneelid.

„Täna julgen öelda, et ehitustööd kulgevad plaanipäraselt ja Golden Gate valmib 2025. aasta kevadel ehk juba pooleteist aasta pärast,” kinnitab Talviste. Hetke ehitustöödega jõutud juba maapeale – valminud on kaks keldrikorrust ning juba kuu-kahe pärast saavutab hoone oma tippkõrguse. Paralleelselt käib veel projekteerimine ja viiakse vajadusel sisse üürnike muudatuslahendusi.

Golden Gate büroohoone ehitatakse vastavalt LEED Gold nõuetele, mis tähendab, et juba projekteerimise faasis on mõeldud hoone ökoloogilisele jalajäljele ning ehitamisel järgitakse jätkusuutlikku lähenemist. „Sertifikaadi taotlemisel on suur roll Ahtri 6 kinnistul varasemalt asunud paekivihoone säilitamisel ja rekonstrueerimisel. Nii nagu Rotermanni Ajamajas, oleme ka Golden Gate’s kombineerinud ajaloolise osa modernsega,” kirjeldab Talviste. Golden Gate arhitektuurilahendus on loodud Arhitekt11 meeskonna ja arhitekti Raivo Puusepp koostööna. Hoone sisearhitekt on Meelis Press.

Lisaks hoone arhitektuurilisele ja ajaloolisele väärtusele on kaasaegse tehnoloogia integreerimine hoone funktsionaalsuse saavutamiseks esmatähtis. Tehisintellekt AI arvestab inimeste kohalolekut, arvu, tarbimismustreid – samuti energiahindu, ning optimeerib seda infot arvesse võttes hoone automaatikasüsteeme, sealhulgas ventilatsiooni, kütet ja jahutust. Hoone arhitektid arvestasid projekteerimisel Feng Shui põhimõtetega, et tulevastel üürnikel oleks seal maksimaalselt hea töötada.

Tsentraalne asukoht Tallinna südames tagab töötajatele ja külastajatele suurepärased ühistranspordi võimalused. Uus valmiv trammipeatus asub hoonest umbes 50 meetri kaugusel, Viru bussiterminali ja Hobujaama trammi- ja bussipeatuste vahetus läheduses. Koos moodustatakse linna ühistranspordi sõlmpunkt, kus peatuvad kõik olulisemad ühistranspordiliinid.

„Paljud ettevõtted on hetkel silmitsi probleemiga, kus pärast tervisekriisi on keeruline töötajaid tagasi kontorisse saada ning kontorid seisavad pooltühjadena. Meil Rotermannis seda probleemi pole,” kinnitab Talviste. „Üürnikud eelistavad Rotermanni, sest siia on loodud terviklik keskkond, kuhu inimesed soovivad rõõmuga tööle tulla. Kvartal, kust leiad kõik vajamineva ühest kohast, olgu selleks ilusalong, hambaraviteenus või fitnessklubi, rääkimata lugematutest poodidest, restoranidest ja vaba aja veetmise võimalustest. Nagu ütles meie üürnik Migüel Caroni ettevõttest Bally’s Estonia OÜ: „Rotermann mõistab ettevõtete vajadusi ja on loonud keskkonna, mis soodustab kasvu, koostööd ja tootlikkust. Oleme õnnelikud, et saame nimetada Rotermanni oma koduks”.

Ta lisab, et tööandjad on hakanud aina rohkem väärtustama töötajate kvaliteetseid töötingimusi, mis tagavad rohkem ruumi ja privaatsust. „Suuremad pinnad, rohkem ruutmeetreid ühe inimese kohta ning mugavad puhkealad kõnelevad uute hoonete vajalikkusest. Avarust ja personaalset ruumi hinnatakse kõrgelt. Ja just seda meie oma arendustes pakumegi!”

19. sajandi keskel oli Ahtri 6 alal lustgarten, mida tänapäeval võiks tõlgendada kui linna rohe- või piknikuala. Sajandi lõpus rajati kinnistule sadamat teenindav raudtee sõlmpunkt ehk kaubajaam koos ladudega. Hiljem, 20. sajandi algul seoses Rotermanni laienemise ning soolalao rajamisega tekkisid Ahtri tänavale aga mitmekordsed massiivsed tootmishooned, kus hakkas tegutsema nahatööstus Arko.

„Võib öelda, et täna tuleme justkui tagasi juurte juurde, luues Rotermanni ajalooliselt ühele tähtsamale asukohale keskkonnasäästliku ja LEED Gold sertifikaadile vastava hoone, mille katusele on planeeritud taas oma lustgarten ehk roheterrass,” ütleb Talviste. „Ja roheline saab olema ka hoone ümbrus – vastavalt LEED nõuetele rajame murukatted ja lisame konteinerhaljastuse!”