Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha.
- Eesti maaomanikud ja idufirmad on läinud kaasa süsinikukrediitide kullapalavikuga, samas kui kriitikud ütlevad, et süsinikukrediidid teevad kliimale rohkem kahju kui kasu: krediite ostes ei keskendu ettevõtted piisavalt enda tekitatud heitmete vähendamisele. Foto: Andras Kralla
Süsinikuturu Metsikus Läänes võitlevad oma koha eest need, kes tahavad teha rahaks ettevõtete vajaduse heastada oma saastamist.
Lähiajal saab oma süsinikukrediidile ametliku märgise külge kaks kodumaist idufirmat, kes loovad saastavatele ettevõtetele ihaldatud krediite puude istutamisega. Turg ise on aga kogu maailmas tõsiste kahtluste all ning üha teravamalt on üleval küsimus, kas selline äri teeb keskkonnale rohkem kasu või kahju.
Tuntud äriperekonna ettevõtte krundil on kahju kohalikule loodusele ja lindudele juba näha.
Võrtsjärve idakaldalt linnulennult kilomeeter-kaks eemal laiuvad niisked rohumaad. Vetruval turbapinnasel on end maa seest välja torganud rohututid, mis pakuvad pikkade nokkadega rohuneppidele pulmamänguks head asukohta. “Vaat see nepile meeldib!” teatab rohuneppe uuriv ornitoloog Leho Luigujõe saapaga vetruvale pinnasele astudes.
Kui Luigujõe eelmisel aastal tuttavasse paika rohuneppe vaatama tuli, leidis ta looduskaitse all olevalt neppide mänguplatsilt eest värske kase- ja kuusepõllu.
- Rohunepile meeldib istuda mätaste peal, kus ta saab näidata teistele isaslindudele ja emastele oma valget saba. Nepp on äratuntav oma pika noka järgi, millega ta niiskest mullast vihmausse toiduks nopib. Kui polder ära kuivendatakse, ei saa nad enam oma nokkasid maapinda suruda. Foto: Andras Kralla
Turbasel pinnal looklevad nüüd noored vaevu kaenla alla ulatuvad kased sirgetes rivides nii kaugele, kui silm ulatub. Auk ja kask, auk ja kask, on kaitstud roheala uus pinnavorm.
Varasem sile rohututirohke pinnas on saanud uue ilme ning aastakümnete jooksul, kui kased kasvavad, muutub see tundmatuseni. Kuskil seal kaseväljade vahel on keskkonnaamet tuvastanud ka kuused.
Kuid neil kaskedel ja kuuskedel ei lasta tõenäoliselt siin suureks kasvada. Keskkonnaametis käib menetlus, et istutatud puud sealt eemaldataks, sest hoiualal ilma ametit teavitamata puid istutada ei tohi.
Seotud lood
Riikidel võib peagi avaneda võimalus teiste valitsustega heitkoguste vähendamise üle kaubelda, kuid eksperdid hoiatavad, et arengumaades ekspluateeritakse seda turgu juba praegugi.
Soome ärimehed müüsid ettevõtetele valedest ja ebamäärasusest pungil lubadusi puude istutamise kohta, mida firmad kasutasid oma rohekampaaniates. Nii pakkus ka Eesti Energia väidetava puude istutamisega meie põhjanaabritele rohelisemat elektripaketti.
Saluoks: ideaalseid lahendusi ei ole
Süsinikukrediitide äri maailma tipud South Pole ja Verra jäid ajakirjanduse hambusse õhku täis lubadustega, kuid nendega koostööd tegeva eAgronomi juhi Robin Saluoksa sõnul ei olegi kliimakriisis ideaalseid lahendusi ning suurtegijad on kindlasti ka vigu teinud.
Euroopa Liit peab soodustama sisemist konkurentsi, et kolmandate riikide odav toodang Euroopa majandust ei õõnestaks, räägib Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika asejuht Maive Rute raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.