• OMX Baltic−0,36265,72
  • OMX Riga0,34890,19
  • OMX Tallinn−0,541 732,08
  • OMX Vilnius−0,05979,91
  • S&P 5000,625 509,01
  • DOW 300,4139 331,85
  • Nasdaq 0,8418 028,76
  • FTSE 100−0,568 121,2
  • Nikkei 2251,1240 074,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,93
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0094,43
  • OMX Baltic−0,36265,72
  • OMX Riga0,34890,19
  • OMX Tallinn−0,541 732,08
  • OMX Vilnius−0,05979,91
  • S&P 5000,625 509,01
  • DOW 300,4139 331,85
  • Nasdaq 0,8418 028,76
  • FTSE 100−0,568 121,2
  • Nikkei 2251,1240 074,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,93
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0094,43
  • 01.07.24, 06:00

Süsinikuturu kullapalavik: ettevõtted teevad vastuolulise puude istutamisega teiste rohesoovid rahaks

Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha.
Eesti maaomanikud ja idufirmad on läinud kaasa süsinikukrediitide kullapalavikuga, samas kui kriitikud ütlevad, et süsinikukrediidid teevad kliimale rohkem kahju kui kasu: krediite ostes ei keskendu ettevõtted piisavalt enda tekitatud heitmete vähendamisele.
  • Eesti maaomanikud ja idufirmad on läinud kaasa süsinikukrediitide kullapalavikuga, samas kui kriitikud ütlevad, et süsinikukrediidid teevad kliimale rohkem kahju kui kasu: krediite ostes ei keskendu ettevõtted piisavalt enda tekitatud heitmete vähendamisele.
  • Foto: Andras Kralla
Süsinikuturu Metsikus Läänes võitlevad oma koha eest need, kes tahavad teha rahaks ettevõtete vajaduse heastada oma saastamist.
Lähiajal saab oma süsinikukrediidile ametliku märgise külge kaks kodumaist idufirmat, kes loovad saastavatele ettevõtetele ihaldatud krediite puude istutamisega. Turg ise on aga kogu maailmas tõsiste kahtluste all ning üha teravamalt on üleval küsimus, kas selline äri teeb keskkonnale rohkem kasu või kahju.
Tuntud äriperekonna ettevõtte krundil on kahju kohalikule loodusele ja lindudele juba näha.
Võrtsjärve idakaldalt linnulennult kilomeeter-kaks eemal laiuvad niisked rohumaad. Vetruval turbapinnasel on end maa seest välja torganud rohututid, mis pakuvad pikkade nokkadega rohuneppidele pulmamänguks head asukohta. “Vaat see nepile meeldib!” teatab rohuneppe uuriv ornitoloog Leho Luigujõe saapaga vetruvale pinnasele astudes.
Kui Luigujõe eelmisel aastal tuttavasse paika rohuneppe vaatama tuli, leidis ta looduskaitse all olevalt neppide mänguplatsilt eest värske kase- ja kuusepõllu.
Rohunepile meeldib istuda mätaste peal, kus ta saab näidata teistele isaslindudele ja emastele oma valget saba. Nepp on äratuntav oma pika noka järgi, millega ta niiskest mullast vihmausse toiduks nopib. Kui polder ära kuivendatakse, ei saa nad enam oma nokkasid maapinda suruda.
  • Rohunepile meeldib istuda mätaste peal, kus ta saab näidata teistele isaslindudele ja emastele oma valget saba. Nepp on äratuntav oma pika noka järgi, millega ta niiskest mullast vihmausse toiduks nopib. Kui polder ära kuivendatakse, ei saa nad enam oma nokkasid maapinda suruda.
  • Foto: Andras Kralla
Turbasel pinnal looklevad nüüd noored vaevu kaenla alla ulatuvad kased sirgetes rivides nii kaugele, kui silm ulatub. Auk ja kask, auk ja kask, on kaitstud roheala uus pinnavorm.
Varasem sile rohututirohke pinnas on saanud uue ilme ning aastakümnete jooksul, kui kased kasvavad, muutub see tundmatuseni. Kuskil seal kaseväljade vahel on keskkonnaamet tuvastanud ka kuused.
Kuid neil kaskedel ja kuuskedel ei lasta tõenäoliselt siin suureks kasvada. Keskkonnaametis käib menetlus, et istutatud puud sealt eemaldataks, sest hoiualal ilma ametit teavitamata puid istutada ei tohi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele