Uudne finantsmudel näitab sekunditega, kui kiiresti tasub investeering energiasalvestisse end ära

Energiasalvestussüsteemide (ESS) rajamine toob kaasa olulise muutuse energiaturu maastikul mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis ja Skandinaavias. Antud piirkonnad on juba näidanud üles suurt huvi energiasalvestuse vastu ning aastaks 2050 prognoositakse, et energiasalvestus võib moodustada kuni 25% maailma elektrienergia tarbimisest.

Baltimaad ja Skandinaavia on teinud märkimisväärseid edusamme taastuvate energiaallikate, näiteks tuule- ja päikeseenergia integreerimisel. Kuid selliste energiaallikate katkendliku iseloomu tõttu ilmneb vajadus usaldusväärsete salvestussüsteemide järele. ESS võib täita nõudluse ja pakkumise vahelise lõhe, tagades, et elektrienergia on kättesaadav ka siis, kui päike ei paista või tuul ei puhu.

Energiasalvestussüsteemide rahaliste keerdkäikude mõistmine on väga oluline. Küsimus ei ole mitte ainult energia salvestamises, vaid ka selles, kuidas seda tõhusalt ja kuluefektiivselt teha. Loodud finantsmudeli abil saavad asjaosalised prognoosida investeeringute tasuvust, tegevuskulusid ja ESSi pikaajalist kasumlikkust. Finantsmudel lihtsustab investeerimisotsuste tegemist, aitab innovatsiooni edendamist ja kiirendab salvestussüsteemide kasutuselevõttu.

Üks sageli tähelepanuta jäetud, kuid siiski oluline osa energiamaastikul, eriti seoses energiasalvestussüsteemide integreerimisega, on energiaarbitraaž. Lihtsamalt öeldes tähendab energiaarbitraaž seda, et ostetakse ja salvestatakse elektrit kui hinnad on madalad ja müüakse tagasi võrku, kui hinnad on kõrgemad. Baltimaad ja Skandinaavia näevad taastuvenergia tootmises suurenenud muutlikkust, mis suurendab energiaarbitraaži võimalusi. Hästi määratletud finantsmudel, on oluline energiaarbitraaži potentsiaali maksimeerimiseks. Hinnakõikumiste ja salvestuse käituskulude mõistmine võimaldab osalistel paremini ajastada oma energia ostu- ja müügiotsuseid, tagades kasumlikkuse. Lisaks sellele võib energiaarbitraaž aidata stabiliseerida hindu elektriturul, millest ei saa kasu mitte ainult üksikud investorid või üksused, vaid kogu piirkondlik võrk. Kuna turg muutub taastuvenergia integreerimise tõttu dünaamilisemaks, on energiaarbitraaži strateegilisel kasutamisel oluline roll võrgu tasakaalu ja majandusliku elujõulisuse säilitamisel.

ESS-i kasutuselevõtt viib stabiilsema ja usaldusväärsema elektrivõrgu tekkimiseni. See on eriti oluline Balti-ja Skandinaaviamaade jaoks, kus on külmad talved ja on vaja järjepidevat energiavarustust. Vähendades vajadust tipptasemel elektrijaamade järele, mis käivituvad ainult suure nõudluse ajal, võivad salvestussüsteemid vähendada tarbijate üldisi energiakulusid.

Ampere Plus koostatud selge energiasalvestuse finantsmudel sillutab teed suuremale taastuvenergia integreerimisele võrku. Kuna energia salvestamine muutub majanduslikult tasuvamaks, saab rohkem taastuvenergia projekte käivitada kindlusega, teades, et toodetud energiat saab salvestada ja vajaduse korral edastada.

See aitab oluliselt kaasa piirkonna taastuvenergia eesmärkide saavutamisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele.

Läänemere ja Skandinaavia piirkondadel on hea ajalugu energiasektori koostööprojektide elluviimisel. Käimasolevate projektidega, nagu Balticconnector ja NordBalt, suureneb ühenduvus veelgi. Euroopa energiasüsteemide tugev finantsmudel võib edendada piirkondlikku energiakaubandust ja koostööd, tagades, et salvestatud energiat saab tõhusalt jagada ja kaubelda piiriüleselt.

Loodud energiasalvestussüsteemide finantsmudel ei ole pelgalt äriline samm, see on strateegiline samm Baltimaade ja Skandinaavia elektrituru tuleviku kujundamisel. Seetõttu alustas Ampere Plus koostööd ka energiasektoris kogenud rahvusvahelise nõustamisettevõttega KPMG, et arendada välja antud energiasalvestuse finantsmudel ja analüüsida täiendavaid võimalikke ärivõimalusi, mida energiasalvestus pakub.

Kuna need piirkonnad kalduvad üha enam taastuvenergiale, on energiasalvestussüsteemide finantsiliste tagajärgede mõistmine ülioluline. Õige finantsplaneerimine tagab, et üleminek rohelisematele energiaallikatele ei ole mitte ainult jätkusuutlik, vaid ka majanduslikult teostatav kõigi osaliste jaoks.

Lisainfo: www.ampere.ee