Töötukassa aitab töötaja terviseprobleemide tekkides nii nõu kui ka jõuga

Suurel hulgal inimestel tekib tervisevõime kadu just parimas tööeas ja töökeskkonnas, kus täidavad oma igapäevaseid tööülesandeid.

Töötukassa jaoks on oluline, et tähelepanu saab pöörata kõikidele nendele probleemidele just töökeskkonna keskselt ja enne, kui inimesed tekkinud terviseprobleemide tõttu olemasolevatelt töökohtadelt lahkuvad. Kui palju inimesi tervise tõttu töö kaotab, ei ole teada, sest see sõltub paljudest erinevatest teguritest ning sellest, kuidas inimesed oma tervisesse suhtuvad ja käituvad.

Kui inimesel on pikemaajaline terviseprobleem, vajab see pidevat jälgimist ning hoolt – arstide juures käimist, teinekord ravimite tarbimist, tervisliku eluviisi jälgimist, töötempo reguleerimist ja vahel ka erinevaid valikuid.

Kui inimene on jätnud enda tervise eest hoolitsemise unarusse või haigestunud raskesse haigusesse, saanud trauma või pikaajaline krooniline haigus ei luba samas tempos oma tööülesandeid täita ning tööandjal ei ole võimalik pakkuda teist tööd, võib juhtuda, et samal ametikohal ei saa jätkata. Kuid ka siin on alati võimalus ja töötukassa toel saab tervisest tulenevatele takistustele vaatamata leida uued väljakutsed.

Näiteks üks abisaaja, Mati, töötas pikka aega autovedudega seotud firmas veoautojuhina. Peale rasket jalatraumat suusamäel ei saanud ta enam sama tööd teha. Tööandja tegi ettepaneku, et Mati võiks õppida logistikuks ja saaks firmas töötamist jätkata. Töötukassa toel õppis Mati selgeks uue eriala ja asus samasse firmasse logistiku ametikohale.

Jätkuvalt kiputakse uskuma müüti, et ülemusele oma terviseprobleemidest rääkides jäädakse tööst ilma. Tegelikkuses on tööandjaid erinevaid ja väga palju sõltub ka töö iseloomust. Ei tohi unustada, et ka tööandja on inimene ja temal endalgi võivad olla terviseprobleemid.

Positiivne on see, et tööandjad on muutunud terviseteadlikumaks ning töökäte puuduses osatakse head töötajat hoida ja otsitakse võimalusi. Inimese enda jaoks on keeruline mõelda, kuidas ta toime tuleb ning kust leida uus töö, sest olemasoleva töö ja keskkonnaga ollakse harjunud. Hirmu tekitabki eelkõige mõte muutuste ees – mis saab edasi, kuidas ma hakkama saan, kust leian uue töö ning samuti uute oskuste omandamine ja tööturu ebastabiilsus.

Kui tervis ei toeta töö tegemist, võib inimene tunda ennast halvasti, et ei saa enam samal viisil panustada kui varem. Näiteks krooniliste valude, ärevuse, stressi, depressiooni või mõne teise terviseprobleemi tõttu ei saa tervete inimesega samasugusel koormusel töötada. Kui see on pikemaajalisem terviseprobleem, siis see tekitab vahel ka pingeid töökaaslastega, kes peavad võtma pidevalt lisakoormuse.

Töö kaotuse põhjustab tihti ka vähene teadlikkus töökeskkonna võimalustest ja erinevatest abivahenditest, mis võivad aidata tööprotsesse lihtsustada. Töötukassa on 2016. aastast tegelenud töövõime hindamisega, mille raames toetatakse nii töötajaid kui ka tööandjaid. Samuti tutvustatakse neid võimalusi aktiivselt.

Kui selgub, et mõne haiguse korral võtab taastumine kauem aega, siis tasub koos raviarstiga läbi mõelda, kas on vajalik hinnata töövõimet, kus vaadata üle terviseseisund ning sellest tulenevad tegutsemise piirangud. Kui aga selgub, et tervisest tingituna ei saa enam samal töökohal jätkata, siis pakub töötukassa karjäärinõustamise toel võimalust leida endale sobivam töö või õppida selgeks päris uus amet.

Inimesed pöörduvad töötukassa poole üha julgemalt. Töötukassa eesmärk on toetada inimese töötamist, pakkudes talle erinevaid võimalusi: tööalast rehabilitatsiooni, töökoha kohandamist, abivahendit, tugiisikut, ümberõpet, erinevaid nõustamisteenuseid. Igapäevaselt toetatakse ka tööandjaid, kui töökohal on keeruline oma tervisemuresid töökaaslastega jagada ning pakutakse nõustamise teenust. See tähendab, et igale tööandjale pakutakse just tema jaoks sobivaim meetod: seminar, koolitus, praktikum, organisatsiooni juhtide nõustamine või meeskonnaliikmete grupinõustamine. Üheskoos arutatakse läbi, kuidas töökeskkonnas erinevate tervise­probleemidega inimesi paremini toetada ja kuidas ennetada nende väljalangemist tööturult.

Töötukassa pakub ka töökoha kohandamise võimalust. See tuleb päevakorda, kui töö jätkamiseks on vaja ruume või töövahendeid inimesele sobivaks muuta. Niisugusel juhul hüvitatakse tööandjale kokkuleppe alusel töökoha kohandamisega seotud kulud. Kohandamisel on kokku puututud näiteks uste ligipääsetavaks muutmisega, kui ratastooli kasutaja jaoks on uksele lisatud ukseautomaatika. Lisaks on paigaldatud uste helisignaale või valgussignaale, kohandatud WC-sid või lisatud treppidele kaldtee. Samuti on võimalik toetada juba olemasolevate töövahendite kohandamist inimesele sobilikuks.

Hea näide on Mihklist, kes oli suures ettevõttes osakonnajuhataja ja kes jäi peale autoavariid ratastooli. Hirm töö kaotuse ees oli suur, kuid ettevõtte ja töötukassa töökoha kohanduse toel muudeti töökeskkonda nii, et Mihkel sai jätkata.

Teine näide on Tiinast, kes oli pikka aega töötanud tootmisettevõttes, kus tuli töötada ka öistes vahetustes. Öötöö taga­järjel olid tal välja kujunenud unehäired ning depressiivsus. Töötervishoiuarst soovitas vahetada töökohta. Karjäärinõustamisel selgus, et Tiinale meeldib töötada lastega. Töötukassa toel asus ta õppima lasteaia õpetajaks ja asus tööle lasteaeda abiõpetajaks.

Abivahendi ja kohandamise puhul uuritakse esmalt inimeselt, millised on tema tervisest tulenevad takistused ja mis selle takistuse puhul töötamist toetada saaks. Vajadusel kaasatakse hindamisprotsessi eksperte ning käiakse kohapeal tööandja ja töökohaga tutvumas. Erinevate osapoolte koostöös püütakse leida parim vahend, mis pakuks abi, et inimene saaks jätkata tööandja juures töötamist. Peale töötukassa otsust tuleb tööandjal kohanduse eest esmalt ise tasuda ning seejärel hüvitab töötukassa tehtud kulutused vastavalt eelnevale kokkuleppele.

Lisaks saab töötukassa tööandjat toetada veel sotsiaalmaksu soodustusega, tööpraktika võimaldamisega, palgatoetuse, töövahendite hankimise, (kodu)kontori kohandamise, täiend- ja ümberõppe või tugiisiku leidmisega.

Mis olukorras tasuks aga töötukassa poole pöörduda? Kõigepealt tasuks inimesel endal aru saada, milline on tema terviseseisund ning kui palju see piirab või takistab igapäevast töötamist. Vajadusel saab alati pöörduda tervishoiu­spetsialisti poole ning võimalusel rääkida oma tööandjaga. Kui tervis takistab töö tegemist, võib alati tulla töötukassa nõustaja juurde, kellega koos arutada järgnevaid samme.

Töötukassa tugi ja tööandjapoolne paindlik töökorraldus annavad inimesele võimaluse tööeluga jätkata ning hoiavad teda aktiivsena tööturul. See omakorda leevendab tööjõu probleeme. Tööandja jaoks on iga töötaja asendamatu ning vajab aega ja tähelepanu. Terviseprobleemiga töötaja on nagu kõik teisedki, kuid kogemuse võrra rikkam. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu tervisega seotud teemadele just töökeskkonna keskselt ja ikka enne, kui tekkinud terviseprobleemide tõttu töölt lahkutakse.

Paljudel Eesti inimestel on üha raskem teha oma igapäevast tööd, sest nende tervis läheb tööl üha halvemaks. Tööandjatel on sageli keeruline märgata, millist abi töötaja vajab. Töötaja aga ei oska või ei julge abi küsida. Lõpuks jääb inimene ilma tööst ja tervisest ning tööandja heast töötajast. Aga see ei pea nii minema.