Mängutööstuse mõju Eesti majanduses

Kindlasti ei ole vaid riiklik majandusharu ainuke, kes on mõjutatud videomängude ja teiste mängude tööstuse kasvust, hoogustunud on edu ka turismis ning laias kasiino valdkonnas.

GameDev Estonia OÜ andmeil on 2023.aasta seisuga on Eestis 41 mängutööstusega seotud ettevõtet. Nüüdseks on see number aga mõne võrra kasvanud ning see näitab, et mängutööstus on kasvav majandusharu ning igati hinnatud eriti noorte ettevõtjate hulgas. Keskmiselt töötab mängutööstusega seotud Eesti ettevõtetes 300 inimest, neist 20% õpib samal ajal ülikoolis tehnoloogia arendusega seotud erialadel.

Eestis on võimalik mängutööstusega seotud erialasi omandada:

1. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - rakenduskõrgharidus mängude disaini ja arenduse erialal (Tallinnas, inglise keeles)

2. Tallinna Ülikool - magistriõpe digitaalsete õpimängude erialal

3. Tartu Ülikool - ei paku eraldi eriala arvutimängude teemal, kuid infotehnoloogia erialadel on mitmeid kursuseid digitaalsete mängude arendamise teemal.

Digitaalsete ja tehnoloogiliste arendustega seotud ettevõtlus loob igati võimalusi majandusele positiivse mõju avaldamiseks. Esmalt pakub see töökohtade loomist kohalikule tööjõule ja meelitab ligi talente teistest riikidest. See mitte ainult ei toeta üksikisikuid ja seotud ettevõtteid, vaid aitab kaasa ka majanduskasvule, võimaldades uute oskuste ja teadmiste arendamist. Kuna digitaalsete teenuste müük ulatub ka riigipiiridest väljapoole, teenivad antud ettevõtted kasumit ka välisriikides, mis kasvatab ka nn tulumaksubaasi koduriigi eelarves.

Mängutööstusel on positiivne mõju ka teistele sektoritele, nagu turism, meedia ja tehnoloogia. Mängimise populaarsus on viinud mänguürituste ja -festivalide loomiseni, nagu näiteks iga-aastane GameDev Days konverents, mis toob külastajaid üle kogu maailma näiteks ka Optibet ja Ninja Online Casino. See omakorda aitab hoogustada turismimajandust, suurendades Eesti külastajate arvu.

1. Töökohtade loomine- Mängutööstuse üheks parimaks kaasmõjuks kasvavale majandusele on pidev töökohtade loomine. Kuna Eesti haridussüsteem kohandab oma koolides erialade loomist juba nõude alusel, siis koolitatakse vastavatele ametikohtadele oma ala spetsialiste juba riiklikes ülikoolides. Mängutööstuses tekkivad töökohad täituvad koheselt ülikooli lõpetavate noortega. See aga tähendab, et spetsialistid, keda tööturul vajatakse ei suundu kohe peale kooli lõpetamist välisturul olevate ettevõtete ridadesse.

2. Ettevõtte kasumi kasv- Enamus tehnoloogiaga tegelevate ettevõtete kasumist teenitakse ekspordist, mis tähendab, et kliendid kes teenust ostavad või tooteid nõuavad panustavad Eesti mängutööstuse ettevõtetesse järjepidevalt. Digitaalsete toodete müümise üheks plussiks on kindlasti võimalus teenida kasumit välisklientide alusel.

3. Spetsialistide ümbersuunamine- digitaalsete arenduste spetsialistid ei peatu tihti vaid ühe ettevõtte ridades. Kuna nende oskused on mitmekülgsed, võib neid rakendada ka teistesse tööstusharudesse. Olgu selleks CNC-programmeering, arendus või muu tehnoloogiliselt keeruline tööstusliik, spetsialisti oskused annavad võimaluse arendada muu majandusega seotud suundasid. Ka riiklikus sektoris toimuvad alati arendused ning online mängutööstus on ka siin osaliselt selle edus süüdi.

Põhjamaadega võrreldes on Eesti mängutööstusel veel arenguruumi. Eesti majanduskasv ei ole küll otseselt alati seotud tehnoloogiliste arendustega, kuid aastad on näidanud, et mida enam kasvab ka selline digitaalne tööstus, seda enam positiivset mõju avaldab see ka ülejäänud riigi majandusele.