Ekspert vastab: mida teada, kui asud tööd otsima?

Tööandjad kasutavad töökuulutuste avaldamiseks ja töötajate leidmiseks erinevaid töövahendusportaale. Kindlasti tasub silm peal hoida Eesti Töötukassa kodulehel ja vaadata töötukassa töö­vahendusportaali pakkumisi. Tööpakkumisi saab vaadata iga huviline ja selleks ei pea looma endale kontot või e- töötukassasse sisenema. Kui on aga soov tegeleda aktiivselt töö otsimisega ning kandideerimisega, siis on e-töötukassa selleks väravaks, kust alustada.

E-töötukassas on võimalik luua endale CV ja valitud ametikohtadele kandideerida. Kui sul on CV varasemast juba olemas, siis loomulikult saad ka selle käiku lasta. Kui tunned, et vajad tööotsingutel rohkem abi, siis pakub töötu­kassa sulle võimalust suhelda isikliku nõustajaga.

Paljud tööandjad on valmis pakkuma ka väljaõpet kohapeal – selliseid töökohti on praegu lausa 1100. “See on hea võimalus asuda tööle ametikohale, mis pakub huvi, aga senine kandideerimine on jäänud töökogemuse puudumise taha,” ütleb Linde.

Töötukassa kodulehel saad otsida tööpakkumisi näiteks ametinimetuse, töö asukoha või keeleoskuse järgi. “E-töötukassasse saad lisada oma kontole ka info, millised ametid eelkõige huvi pakuvad – siis oskab infosüsteem toetada sobivate pakkumiste leidmisel, saates sulle teateid e-posti peale,” selgitab Linde. “Nii saad pakkumised ühest kohast mugavalt kätte ning huvi korral on võimalik kandideerida paari klikiga.”

Mis on veel töötukassa tööpakkumiste eripäraks? Nimelt on seal kõigi pakkumiste juures ka töötasu. See võib tööandja soovil olla avalikus vaates küll varjatud, aga taustal otsib süsteem tööle soovija sisestatud palganumbri järgi talle sobivad pakkumised välja ning edastab need siis e-kirja teel.

Tööle kandideerimiseks tuleb esmalt e-töötukassasse sisse logida. Sobiva pakkumise vaates on paremal üleval nupp “Kandideeri”. Nupule klikates avaneb vaade, kuhu saab jätta lühikese motivatsioonikirja, miks just sina sellele tööle sobid. Soovi korral võib kaaskirja lisada eraldi failina.

Kandideerimiseks peab olema portaali loodud ka CV – seda on seal väga mugav teha, sest andmed (nt töökogemu­se ja hariduse) saad laadida alla ka registritest ehk täita CVd auto­maatselt.

Töötukassa töövahendusportaalis saavad loomulikult toimetada ka tööandjad. Et oma töökuulutus lisada, tuleb esimese sammuna avada tööpakkumiste vaade. Tööpakkumise vormis on erinevad lahtrid mis tuleb ära täita. Sealsamas on juures ka info, mida tööotsijad tööpakkumiste puhul oluliseks peavad ja mida tasub tööpakkumises täpsemalt välja tuua. “Põhjaliku infoga ülevaatlik tööpakkumine annab pakutavast töökohast parema ülevaate ja aitab kaasa sobiva töötaja leidmisel,” selgitab Linde.

Soovi korral on võimalus tõlkida tööpakkumine erinevatesse keeltesse ja tööandja saab samas kohas tutvuda ka sobivate kandidaatidega.

Nii nagu tööd otsivad inimesed saavad e-töötukassas pöörduda nõustaja poole, kes aitab sobiva töö leidmisel, on tööandjatele toeks tööandjate konsultandid, kellelt head nõu küsida – kõik vajalikud kontaktid leiab töötukassa kodulehelt.

Ülemaailmne teadmistepõhine tootmisettevõte HANZA moderniseerib ja tõhustab töötlevat tööstust, tehes seda keskkonnasõbralikult. Kuidas arendada koostööd töötukassaga ja miks on oluline väärtustada kõiki töötajaid? Sellest rääkisime OÜ HANZA SSC Tartu personalijuhi Marika Maschoroviga.

Ettevõte asutati 2008. aastal ning 2022. aastal ületas selle käive 3,5 miljardit Rootsi krooni. Ettevõttel on kuus tootmisklastrit: Rootsi, Soome, Saksamaa, Baltikum, Kesk-Euroopa ja Hiina. HANZA klientide hulka kuuluvad juhtivad ettevõtted nagu 3M, ABB, Epiroc, GE, Getinge, John Deere, Saab, Sandvik, Siemens ja Tomra.

“Meie ettevõte on suunanud oma fookuse just töötajatele. Oleme planeerinud oma tegevusi projekti “Great place to work” raames ehk siis me ei käsitle/vaatle oma töötajaid kui pelgalt inimressurssi, vaid kui investeeringut,” räägib Maschorov.

Selle eesmärgiks on muuta HANZA ettevõtteks, kus inimesed ei tööta ainult sissetuleku pärast, vaid väärtustavad ka töökeskkonda ja selle positiivset õhkkonda.

“Sellise tulemuseni saame jõuda ainult koos, see tähendab kaasates kõiki oma meeskonnaliikmeid, parandades kommunikatsiooni ja arvestades oma töötajate soove ning arendades nende oskusi,” sõnab Maschorov.

Töötukassaga on tehtud koostööd eri vormides ja ühe hea variandina toob Maschorov välja HANZA karjääripäevad ja koolitustoetused. Karjääripäevadel tutvustatakse ettevõttes kohapeal konkreetseid erialasid ja tehakse tuur töökeskkonnas. Pärast seda saab huvitatud inimene kohe enda CV esitada ning seejärel võetakse juba kandidaatidega otse ühendust.

Koolitusprojektid on olulised, sest koolitused on Eestis üsna kallid ning töötukassa kaudu on olnud võimalik toetusi taotleda ja seeläbi oleme saanud ajakohastada töötust näiteks IT valdkonnas.

Maschorov toob välja ühe lihtsa asja, mille järele on vajadust tundnud: et tööotsijatele suunatud ja töötukassa poolt finantseeritud koolitused oleksid kooskõlas tööturu vajadustega.

Sellest aastast kehtima hakanud tööhõiveprogrammi raames rahastabki töötukassa eelkõige koolitusi, mis annavad tööle asumiseks või töötamiseks vajalikud üld- või ametioskused, arvestatakse tööturu nõudmistega. Töötutele pakutavate koolituste loetelu paneb töötukassa kokku koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga, ja seal arvestatakse:

• OSKA tööjõuvajaduse uuringuid;

• riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid;

• tööjõuvajaduse statistikat.

Töötukassa eesmärk on aidata leida inimestel töö, ja kui selleks on vaja õppida uued oskused, on sobivaks teenuseks koolitus. Tööturukoolituse maht on vähemalt 26 akadeemilist tundi ning rahastatakse vaid neid koolitusi, mis lõpevad eksamiga – et koolitusel oleks ka kindel tulemus.

Koolituste loetelu uuendatakse kord aastas, ning see valmis koostöös Eesti Töötukassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös.

“Teine teema, kuhu me hea meelega töötukassat kaasaks, on erialase kvalifikatsiooni koolitus ettevõttes. Jõuame eelmise teema juurde tagasi: kui töö­turul ei ole meie jaoks vajalike oskus­tega inimesi, koolidest neid ka ei tule, sest noored ei lähe seda eriala õppima, siis jääb üle korraldada koolitus enda majas koostöös näiteks töötukassa ja kutsehariduskooliga,” kirjeldab Maschorov.

Nii saaks pakkuda nii noortele kui ka kõikidele teistele tööotsijatele võimalust omandada eriala otse ettevõttes selliselt, et kutsehariduskool tagab teooria ja ettevõte võtab enda kanda praktika. Loomulikult nõuab selline protsess lisaressursse, mille saamiseks vajaks ettevõte abi töötukassalt.

HANZA plaan on aga jätkata töötukassaga aktiivset koostööd ning sooviks korraldada ka projekte, et tutvustada Eesti töövõimalusi teistes Euroopa Liidu riikides.