Kas sõja ajal on raske Ukrainas tööd leida - sellise küsimuse esitas Äripäeva eriprojektide juht Annika Kald mai keskel Kiievi tänavatel 15-le juhuslikule inimesele. Jaatavad ja eitavad vastused jagunesid enam vähem pooleks. Tasub ka märkida, et neli mikrofoni ette jäänud inimest küsis pärast intervjuu lõppu Eestist pärit küsitlejatelt raha, kolm tegi seda viisakalt paludes ja üks ebaviisakalt nõudes.
- Sõjast puhkusel olevad Ukraina sõdurid Ilja (29) ja Anatoli (26) ütlesid 14. mail toimunud Kiievi tänavaküsitluses, et Ukraina tööhõiveamet peaks vähendama oma nõudmistes kohustusliku tööstaaži mitme-aastast nõuet, kui seda nõuet ei oleks, siis saaksid inimesed kiiremini tööle. Lisaks on suur probleem, et ei ole erialast tööd. Foto: Marko Mumm
Tänavaküsitlus Kiievis sattus juhuslikult samale päevale (14. mai) USA välisministri Antony Blinkeni Kiievi visiidiga - täpselt Maidani ehk Iseseisvuse väljakul möödus küsitluse läbiviijatest ka Blinkeni mustade autode pikk kolonn, mis suundus Kiievi kesklinnas asuva Püha Miikaeli katedraali müüridel oleva mälestusseina juurde, millelt leiab tuhandete Ukraina vabaduse eest langenud võitlejate fotod, teiste seas ka eestlastest võitlejate Ivo Juraku ja Tanel Krigguli (Stinger) omad.
Kõige põhjalikumalt vastas 14. mail Kiievi tänaval küsimustele äsja ametlikult demobiliseeritud, sõjas invaliidistunud 30-aastane Vjatšeslav, kes oli igati kursis ka Blinkeni visiidi ning USA ja Euroopa Liidu sõjalise abiga Ukrainale, aga ta oli ka kriitiline: “Kõik peaksid mõistma, et Euroopa pole praegu sõjas ainult tänu ukrainlastele. Euroopa elab täna rahus, aga vaid meie meeste traumade ja meie meeste elude hinnaga. Kõik peaksid sellest aru saama ja Ukrainat aitama. Tean ka, et meie noored kardavad sõjaväkke minna, kuid sõjaväkke peab minema, oma riiki tuleb kaitsta, kui sa oled oma riigi patrioot. Ja meie riik pakub praegu sõdijatele ka väga head rahalist tuge. Tavatööga ei teeni sa nii palju, kui saad sõjaväes. Ja kõiki ei saadeta Bahmuti alla võitlema. Praegu võid minna sõjaväkke ja mitte viibida eesliinil, saada head palka ja pole ka väga vaja karta,” ütles Vjatšeslav, kes loodab taas tsiviilellu naastes oma isikliku tätoveerimissalongiga elatist teenima hakata.
Annika Kald Äripäevast ja ja vabakutseline fotograaf Marko Mumm viibisid 13-16.05 Kiievis koos Eesti Töötukassa juhtidega, kui nad korraldasid rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO ettepanekul Ukraina kolleegidele esimese etapi õppepäevad Ukraina tööhõiveameti juhtimise moderniseerimiseks.
Järgnevad intervjuude eestikeelsed tõlked ja artikli lõpus on ka 20-minutiline videoklipp inimeste peamiselt ukrainakeelsete vastustega.
* Ukraina sõdurid Ilja (29) ja Anatoli (26)
Kas Ukrainas on sõja ajal raske tööd leida?
Ilja: On natuke raske leida, sest käib sõda, inimesi on rindele vaja, aga veelgi keerulisem on seepärast, et pole piisavalt tööstaaži, paljudel erialadel nõutakse suurt töökogemust. Ja seepärast pole tööd eriti lihtne leida.
Anatoli: Lisaks on noortel kriteeriumiks kõrge palk. Aga see pole meil mitte igal pool kõrge. Minu arusaamist mööda on praegu Kiievis keskmine palk viisteist-seitseteist tuhat (grivnat; 340-390 eurot - toim), kuid ainult Kiievis. Ja väljaspool Kiievit on oblasteid või külasid, neid on üldiselt kümme või kaksteist tuhat, saadakse ka seitse tuhat. Inimesed otsivad suuremat töötasu.
Kas Teie olite ka sõjas?
Ilja: Jah, naasin hiljuti, olin ravil, parandan haavu. Tulin natuke jalutama, Kiievis ringi vaatama.
Anatoli: Ma olen seni Kiievi kaitsel, meil on oma vastav töö.
Mida peaks Ukraina riiklik tööhõiveamet inimeste abistamiseks kõigepealt tegema?
Ilja: Ma arvan, et tuleks eemaldada või vähendada osa tööstaažiga seotud nõudeid, ei, mitte ümberõppe, vaid töökogemusega seotud nõudeid. Sest kust saada töökogemust, kui tööle ei võeta? See on tegelikult tõsine probleem. Ma arvan, et kui poleks sellist nõuet, et kohustuslik tööstaaž peab olema vähemalt paar aastat, kui seda nõuet ei oleks, siis läheksid inimesed kiiremini tööle isegi sellel erialal, mida nad õppisid, sest praegu on vähe selliseid, kes õpitud erialal töötavad.
Anatoli: Võin kinnitada, et paljud inimesed ei tööta õpitud erialal. Näiteks omandasid nad kõrghariduse, aga ei tööta üldse oma erialal. See on oluline nüanss. Ja rohkem polegi midagi lisada.
* Graafilise disaini tudengid Maria, Nastja, Galja, Kristina (kõik 17)
- Kiievi Riikliku Tehnoloogia- ja Disainiülikooli graafilise disaini tudengid vasakult Kristina, Galja, Nastja ja Maria nautisid roheluses päikest ja kevadet. Kolm neist soovis tulevikus töötada oma erialal Kiievis ja üks välismaal (Ameerikas). Foto: Marko Mumm
Kas Ukrainas on sõja ajal raske tööd leida? Või te ei tööta? Kas olete tudengid? Oleme tudengid.
Mida te õpite? Graafilist disaini.
Mis ülikoolis? Kiievi Riiklikus Tehnoloogia- ja Disainiülikoolis.
Ja mis te arvate, kus te hakkate tööle? Ja millal? Ma väga loodan, et hakkan tööle graafilise disaineri erialal.
Kas Kiievis? Jah, ma arvan, et Kiievis.
Arvan samuti, et Kiievis, kodukontoris vabakutselisena.
Sama.
Ja kui vana Sa oled? 17.
Ja Sina? 17, me kõik oleme 17-aastased.
Ja mis on Sinu nimi? Kristina.
Kas Sina oled samuti tudeng? Jah.
Ja mida Sina õpid? Graafilist disaini.
Ja kus Sa loodad tulevikus töötada? Pigem õpitud erialal.
Kas Kiievis või kusagil mujal? Soovitatavalt välismaal.
Välismaal? Jah.
Ja kus? Ei tea, kusagil Ameerikas.
Ameerikas? Mitte Euroopas? Jah. Ameerikas
Ja kui vana Sa oled? Varsti saan 18.
* Kinodirektor Viktoria (42)
- Kinodirektor Viktoria tõdes, et temal on hoopis väga raske töötajaid leida, sest ei maksta ka väga kõrget palka: “Iga päev otsime inimesi!”. Foto: Marko Mumm
Kas sõja ajal on raske tööd leida? Ma ei tea, sest minul on töö. Ma olen kinodirektor ja me vajame alati professionaalseid töötajaid juurde.
Kas teil on töötajaid puudu? Kas on kerge töötajaid leida? Ei ole kerge, sest see ei ole suur raha, mida saame maksta. Me vajame töötajaid iga päev.
Mis teie arvate, mida peaks Ukraina riiklik tööhõiveamet esimese prioriteedina tegema - aitama inimesi või ettevõtteid? Ma arvan, et esiteks ikkagi aitama inimesi, et nad leiaksid töö.
Kust te töötajaid leiate? Meil on mõned veebilehed, kust saab tööd ja töötajaid otsida.
Kas raskem on leida töötjaid või tööd? Minu jaoks on raskem leida töötajaid.
* Pensionär, tänavakaupleja Valetina (67)
- Pensionär ja tänavakaupleja Valentina ütles, et tööd on Ukrainas väga kerge praegu leida. Küsitleja Annika Kald Eestist ostis Valentinalt tema palve peale 5 euro eest pastaka. Foto: Marko Mumm
Kas Ukrainas on sõja ajal raske tööd leida? Ei ole.
Ei ole raske? Ei ole raske.
Mida Te teete? Milles Teie töö seisneb? Olen pensionär, kes töötab tänaval.
Mida peaks Ukraina riiklik tööhõiveamet inimeste abistamiseks kõigepealt tegema? Heategevust.
Ja see on kõik? Jah, kõik. Heategevust.
* Riigisisene põgenik Sergei (50) Hersonist
- Hersonis pommitamise tõttu kodu kaotanud ja pealinna Kiievisse põgenenud Sergei rääkis, et tahtis päev varem kodulinna Hersonisse tagasi minna, aga jäi rongijaamas magama ja tal varastati kogu juhutöödega teenitud raha. Ta ütles ka seda, et kuna tema dokumendid põlesid koos koduga, siis ei saanud ta ilma dokumentideta abi ka Kiievi tööhõiveametist. Küsitleja Annika Kald Eestist andis talle 10 eurot. Foto: Marko Mumm
Kas Ukrainas on sõja ajal raske tööd leida? Ei ole.
Kas ei ole raske? Ei ole raske.
Mida Te tööl teete? Tööl. Noh, ma töötasin viimasel ajal komplekteerijana ehk siis komplekteerisin sanitaartehnikat müüvas firmas kaupa, olin laadija-komplekteerija. Tööd on praegu väga kerge leida, tuleb lihtsalt netis surfata. Praegu on Ukrainas väga palju tööd.
Kas Te olete praegu pensionär või seni veel mitte? Misasja? Kas pensionär? Ei, ei. Ma ei ole pensionär, olen sõjapõgenik. Olen ise Hersonist, tulin siia ja juhtus nii, et eile jaamas rööviti mind veidi. Sain palga kätte, tahtsin koju Hersoni minna ja läksin jaama. Seal varastati mu kott, kõik. Alles jäid ainult dokumendid. Nüüd kõnnin mööda tänavaid, aga homme õhtul pean Hersonis olema. Kõnnin praegu mööda tänavaid ja lihtsalt küsin inimeste käest raha, et saaksin rongiga Hersoni sõita. See tähendab, et mul on seda hädasti vaja. Ma läheksin tööle ja 2-3 päevaga teeniksin oma sõiduraha välja. Ma pean kiiresti õhtul Kiievis - oi, see tähendab Hersonis olema. Seepärast ma käin ja küsin lihtsalt inimeste käest: "Palun andke mulle piletiraha."
Aga mida peaks Ukraina riiklik tööhõiveamet inimeste abistamiseks kõigepealt tegema? Kas tööga? Esiteks, vaadake, ma räägin Teile oma näite varal. Olin sõjapõgenik, tulin siia, mul polnud dokumente, see tähendab, et kõik põles ära. Maja pommitati puruks ja kõik põles maha. Tulin siia, mul polnud dokumente ega midagi. Pöördusin tööhõiveameti poole, et nad annaksid mulle enne esmajärjekorras töö ja eluaseme. Aga kuna mul pole dokumente, siis ei teinud nad midagi.
Kas see tööhõiveamet ei aidanud? Ei, sest mul pole dokumente, mõistate? Tahaks, et selliseid inimesi nagu mina, sõjapõgenikke, kes tulevad, kellel pole dokumente, pole mitte midagi, kuidagi aidataks. Siin ei aita mitte keegi mitte millegagi. Mõistate?
Ja kui vana te olete? 50. Vabandust, aga kas Te saaksite mulle anda kasvõi 20 rublagi, et ma saaksin piletiraha kokku. Lihtsalt pilet maksab 300 rubla, korjan seda kokku jooksujalu, sest pean õhtul kindlasti Hersonis olema.
Mul on ainult eurod, ma annan.
* Meditsiiniõde Larissa koos vennapoegade Bogdani (9) ja Maksimiga (6)
- Lääne-Ukrainast Kiievisse puhkama sõitnud meditsiiniõde Larissa koos oma vennapoegade Bogdani ja Maksimiga. Larissa ütles, et praegu on küll paljudel Ukrainas raske tööd leida, aga ta unistab, et tema vennapojad saavad täiskasvanuks saades elada õnnelikku ja ilma sõjata elu ning neil on hea haridus ja nad on head spetsialistid omal erialal. Foto: Marko Mumm
Kas Ukrainas on sõja ajal raske tööd leida? No loomulikult.
Aga mida Teie teete? Olen medõde.
Kes? Jah, medõde.
Ma arvan, et Teil on siis väga palju tööd. Nojah.
Kas need on Teie omad? Vennapojad.
Aga mida Te soovite, et nad tulevikus teeksid? Millist tööd? Ma isegi ei tea. Et nad õpiksid hästi, saaksid hea hariduse, saaksid headeks spetsialistideks, et meie Ukraina edeneks kogu maailmas kõigis valdkondades, et neil oleks õnnelik saatus, elaksid õnnelikult ilma sõjata.
Mida Sina tahad teha Ukraina jaoks? Kellena töötada.
Bogdan: „Bioloogina“.
Larissa: „Bioloogina. Ta armastab väga loomi. Armastab loomi, tahab olla bioloog“.
Aga sina? Kellena Sa tahad töötada?
Maksim: „Ehitajana“.
Larissa: „Ehitaja. Taastada Ukraina“.
Mida peaks Ukraina riiklik tööhõiveamet inimeste abistamiseks kõigepealt tegema?
Larissa: „No ma arvan, et looma inimeste jaoks töökohti“.
Bogdan: “Aitama vaeseid, kes jäid sõjas koduta”.
Mis on Sinu nimi? Bogdan.
Aga mis on Sinu nimi? Maksim.
Larissa: „Muidu me oleme Lääne-Ukrainast“.
* Vabaühenduse töötaja ja koerajalutaja Maria (37)
- Koeraga jalutanud Maria ütles, et tema tutvusringkonnas on palju töötuid noori, kes istuvad lihtsalt kodus ja ei tee mitte midagi. Ja neil inimestel olid enne sõda väga head ametid - üks oli kaameramees ja teine fotoosakonna juhataja. Foto: Marko Mumm
Kas sõja ajal on raske tööd leida? Mul on töö, aga noortel inimestel on väga raske tööd leida. Ma tean seda, sest paljud minu sõbrad istuvad lihtsalt kodus ja ei tee midagi. Neil on varem olnud väga head ametid - mõni oli kaameramees mõni fotoosakonna juhataja.
Ma töötan ühe demokraatlikke arenguid toetava organisatsiooni jaoks, see on (NDI), aga rohkem ei saa ma midagi öelda oma töö kohta.
Mis teie arvate, mida peaks Ukraina riiklik tööhõiveamet esimese prioriteedina tegema? Pakkuma rohkem töökohti. Ma ei tea, olukord on nii raske. Käib sõda. Inimesed peavad minema sõjaväkke ja ei saa tööd teha.
Kas loomingulistel inimestel on raskem tööd leida? Ei, kõigil on raske.
* Demobiliseeritud ja haavata saanud sõdur Vjatšeslav (30)
- Märtsi lõpus komisjoni poolt demobiliseeritud Vjatšeslav ütles, et Euroopa pole praegu sõjas ainult tänu Ukrainale: “Euroopa elab rahus meie meeste traumade ja meie meeste elude hinnaga. Kõik peaksid sellest aru saama ja Ukrainat aitama”. Foto: Marko Mumm
Kas Ukrainas on sõja ajal raske tööd leida? Noh, ei - üldiselt pole see raske. Töö leidmine pole keeruline. Kui tahad töötada, siis on Kiievis tööd küllaga. Mina elasin Lvivi linnas, tööd on palju, tööd võib leida, üldiselt, kui tahad töötada, siis leiad töö, kuid minusugustel inimestel, kes on puudega, on seda raske leida, aga kui oled terve inimene, siis pole töö leidmine üldse probleem.
Mida peaks Ukraina riiklik tööhõiveamet inimeste abistamiseks kõigepealt tegema? Meie riik aitab niigi igal võimalikul viisil, lihtsalt, te ju saate aru, et meie riik on väike, me sõdime väga suure riigi, agressorriigi Venemaaga, ja me oleme viimane tugi teel Euroopasse. Ja kõik peaksid mõistma, et Euroopa pole praegu sõjas ainult tänu meile. Ja Euroopa elab rahus meie meeste traumade ja meie meeste elude hinnaga. Kõik peaksid sellest aru saama ja Ukrainat aitama. Ma ütlen, et kui meid oleks rohkem abistatud, kui meile oleks antud surmavaid relvi, kui meile oleks antud rohkem rakette, oleksime Venemaad juba ammu võitnud. Au Ukrainale. Ja meie riik aitab nii palju kui suudab.
Kas ka Teie olite sõjas? Jah, loomulikult, mind tunnistati sõjaväekõlbmatuks, komisjon tunnistas mind kuu aega tagasi sõjaväekõlbmatuks - selle aasta 30. märtsist on käskkiri.
Kas Te olete ka haavatud? Jah, jah.
Kust? Ma ei saa sellest rääkida, ei taha.
Mis on Teie nimi? Vjatšeslav, 30 aastat vana. Kas annate mulle 20 dollarit?
Muidugi, muidugi, kui sa tahad tööd teha, siis pole see probleem. Ukrainas pole see probleem. Tööd on palju, kuid paljud inimesed lihtsalt ei taha töötada ja otsivad mingit vabandust. Kui tahad tööd teha, siis tööd jätkub. Ukraina on riik, kus võite end realiseerida, kuid paljud inimesed on lihtsalt laisad ega taha seda teha. Kui sa tahad ennast teostada, siis saad seda teha. Üldiselt noored kardavad sõjaväkke minna, kuid sõjaväkke peab minema, oma riiki tuleb kaitsta, ja kui sa oled oma riigi patrioot, siis mine seda kaitsma. Isegi meie riik pakub praegu väga head rahalist tuge. Tavatööga ei teeni sa nii palju, kui saad sõjaväes. Kõiki ei saadeta Bahmuti alla võitlema. Praegu võid minna sõjaväkke ja mitte viibida eesliinil, saada head palka ja seda pole vaja karta.
Kas teate, et Blinken on täna Kiievis (14. mail - toim)? Jah, jah.
Kas Teie arvates saab USA nüüd Ukrainat rohkem aidata? Muidugi, muidugi. USA on niigi juba väga palju aidanud. Jälgin uudiseid ja see on hea. Vajame lihtsalt rohkem mürske, rohkem rakette, rohkem surmavaid relvi. Olen kindel, et Ameerika teeb peagi selle otsuse ja võtab vastu seadused. Nad aitavad meid niigi juba väga hästi, kõik peavad lihtsalt aru saama, et kõike ei saa korraga siia saata, et selleks on vaja hääletamist, lepinguid jne. Et kõik ei saa korraga tulla, aga me mõistame, et Ameerika aitab peagi Ukrainat, nii nagu ta seni on aidanud, oleme keskendunud sellele, et meie riik on Ameerikale tänulik, tänulik Euroopa Liidu riikidele, kes meid aitavad, oleme kindlad, et üheskoos me võidame piidreid, alistame Venemaa. Au Ukrainale ja võit on meie päralt.
Kas annate mulle 20 dollarit? Jah.
* Maskott ja meditsiinitudeng Ivan (20)
- Maskott Ivan väitis, et ta on teise aasta meditsiinitudeng, õpib kirurgiks ja töötab kuuendat päeva maskotina. Ka tema küsis intervjueerijalt ja kaameramehelt raha, sai tasuks 10 eurot, aga muutus seepeale isegi agressiivseks ning nõudis veel vähemalt 10 eurot juurde, mida keeldusime andmast. Seepeale asus ta meid tänaval väljuhäälselt sõimeldes jälitama. Raha ta juurde lõpuks siiski ei saanud. See oli ainus väga ebameeldiv kogemus tol päeval Kiievis inimesi küsitledes. Foto: Marko Mumm
Kas Ukrainas on sõja ajal raske tööd leida? Nii ja naa.
Mis on sinu töö? Töötan kuuendat päeva maskotina
Kas oled tudeng? Olen teise kursuse meditsiinitudeng. Õpin kirurgiks.
Mida peaks Ukraina tööhõiveamet tegema inimeste aitamiseks? Hea, et nad üldse aitavad.
Anna mulle rohkem raha, 20 eurot vähemalt.
Seotud lood
Ukraina riikliku tööhõiveameti direktor Julija Žovtjak ütles, et täna sõdib Venemaaga 1,2 miljonit Ukraina meest. Enam kui kaks aastat kestnud sõja jooksul oli tänavu kevadeks invaliidistunud ligi 100 000 meest ning kõik need inimesed loodetakse tulevikus tööle aidata või olla neile abiks, kui nad oma firma loovad.
Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ja Ukraina riikliku tööhõiveameti direktor Julija Žovtjak allkirjastasid 16. mail Kiievis koostöölepingu, mille kohaselt arendatakse ja digiteeritakse Ukraina tööhõiveamet Eesti Töötukassa eeskujul.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.