Riigikaitse toetaja saab olla iga ettevõte, kes oma reservväelasi hindab ning tunnustab

Turu-uuringute ASi poolt 2023. aastal läbiviidud küsitluse põhjal selgus, et 55% Eesti tööandjatest on valmis reservväelaste osalust õppekogunemistel tasustama. Kaitseministeeriumi poolt eelmisel aastal algatatud traditsioon tõi tunnustuse 50 ettevõttele – „Riigikaitse toetaja“ saajate hulgas on nii väikeseid kogukonnakohvikuid, suuri ehitusettevõtteid kui panku. Tänavu said pärjatud 351 asutust, kellele väljastati kuld-, hõbe-, ja pronkstase või eritunnustus.

“Riigikaitse on meie kõigi ühine pingutus, mitte ainult kaitseväe ja kaitseministeeriumi. 2023. aastal osales õppekogunemisel ligi 65% kutsutud reservväelastest. Põhilise takistusena toodi välja just langus perekonna sissetulekustes. Selleks, et meie reservarmee oleks valmis Eestit kaitsma esimesest hetkest, on oluline, et nende oskused ja väljaõpe oleks koguaeg tasemel. Seetõttu on just õppekogunemistel osalemine hädavajalik.

On tähtis, et tööandjad toetaksid oma töötajate osalemist,“ sõnab Kaitseministeeriumi Kaitsetahte Arendamise osakonna projektijuht Minna-Liisa Herman. „Reservväelased on meie sõjalise riigikaitse põhijõud, kelle valmidusest osaleda Eesti riigikaitses sõltub meie kõigi julgeolek ja kindlustunne. Reservis on väge, mis ootab märkamist ja tunnustamist, et kasvatada seeläbi reservväelaste kaitse- ja võitlustahet,“ lisab ta.

Riigikaitsesse saab panustada ka läbi reservväelaste nädala toetamise. Reservväelaste nädala eesmärgiks on tõsta reservväelaste nähtavust ühiskonnas ja rõhutada reservväelaste rolli meie riigikaitses. Ettevõtjana saab selle nädala raames pakkuda soodustusi reservväelastele või tuua müüki erinevad temaatilisi tooteid. Järgmine reservväelaste nädal toimub 2025. aasta kevadel, kuid oma soovist panustada võib teada anda juba täna [email protected].

Neile, kes soovivad rohkem teada, kuidas ja mil moel oma riiki panustada saab, korraldatakse riigikaitsekursuseid. Koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega on Kaitseministeerium loonud riigikaitsekursuse, mis toimub tänavu oktoobris kolmandat korda. Tegemist on ühepäevase üritusega Tapa sõjaväelinnakus, kus kaitseministeeriumi valitsemisala tippjuhid annavad ülevaate tööandjatele reservarmee ning erasektori rolli olulisusest Eesti riigikaitses. Kursusel omandatakse laiem arusaam teemadel nagu aktuaalne julgeoleku olukord, sõjaline riigikaitse ja kaitsevägi, kaitseväe väljaõppe ülesehitus ja tööturule ülekantavad oskused ning erasektori roll riigikaitses. Tänaseks on kursuse läbinud üle saja tööandja, kelle hulgas näiteks Bolt, Merko ehitus, Nordic Milk, SEB, Sportland, Liviko jt.

“Riigikaitse toetaja” tunnustusi jagati käesoleval aastal välja neljas kategoorias: kuld-, hõbe-, ja pronkstase ning eritunnustus. Kokku pälvis tiitli 351 ettevõtet.

Pronkstaseme eelduseks on õppustel osalemise toetamine läbi kas töötasu täies ulatuses säilitamise, lisatasu / tasustatud lisapuhkuse võimaldamise või töötasu ja õppekogunemise toetuse vahe kompenseerimise. Hõbetaseme saavutamiseks peab ettevõte või organisatsioon lisaks pronkstaseme eelduste täitmisele, olema toetanud reservväelasi või kaitseväge läbi ka muude hüvede (sealhulgas pakkunud soodustusi, tehnika rendivõimalusi, tasuta transporti jm). Kuldtasemega tunnustatakse organisatsioone ning ettevõtteid, kes on lisaks hõbetaseme eeldustele olnud silmapaistvaks eeskujuks teistele oma turusektoris. Eritunnustuse andmisel ei lähtuta eeltoodud põhikriteeriumidest ning neid antakse välja erilise ja unikaalse panuse eest Eesti Riigikaitsjate toetamisel.

Täpsema ülevaate tunnustamise põhimõtetest saab Kaitseministeeriumi kodulehelt kaitseministeerium.ee/riigikaitsjatetoetaja.

“Kodumaise pangana tegutseb Coop Pank vaid Eestis ja see ongi meie ainus koduturg. Meil läheb täpselt nii hästi kui läheb Eesti inimestel ja ettevõtetel. Turvatunne on ühiskonna normaalseks toimimiseks üks kõige olulisem väärtus, sest kui turvatunne on olemas, siis inimesed unistavad paremast elust – nad püüdlevad parema tuleviku poole, arendavad ennast, kasvatavad lapsi, parandavad oma elujärge. Sarnaselt on ettevõtetega – kui on turvaline keskkond, siis tehakse uusi investeerimisplaane, laienetakse, luuakse uusi töökohti, arendatakse uusi tooteid. Kui turvatunnet ei ole, siis areng peatub, plaanid jäävad ootele”, sõnab Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink ja lisab, et Eestimaise pangana on neil oma missioonist tulenev kohustus anda panus oma riigi kaitsesse ning turvatunde hoidmisesse. Seepärast on nad loonud ka Coop Panga Kaardiväe programmi, millega liitunud kliendid annetavad ühe sendi igalt kaardimakselt Eesti riigikaitse toetamiseks loodud reservväelaste fondi. Pank lisab kliendi poolt panustatud sendile ühe sendi lisaks.

Lisaks on Coop Pank säilitanud oma tegutsemise algusest saadik reservväelastele õppekogunemiste ajaks töötasu. “Kui ikka inimene läheb omast vabast ajast väljaõppele, et Eesti riiki kaitsta, siis on ta kindlasti see väärt palga säilitamist. See on vähim, mida me teha saame,” sõnab Rink.

„G4S missiooniks on aastaid olnud turvalisem Eesti ja seega on loomulik, et ettevõte panustab igal viisil Eesti riigi ja selle elanike kaitsesse. Kuna õppekogunemised on pikalt ette teada, siis see on võimaldanud tänu kokkuhoidvale meeskonnale tööd nii korraldada, et reservkoolituste ajal oleme saanud jätkata tööd samas mahus,“ räägib Kaitseministeeriumilt „Riigikaitse toetaja“ eritunnustuse saanud AS G4S valveosakonna juhataja Kardo Kurm.

Eelmisel aastal säilitas G4S õppekogunemise ajaks 70 riigikaitsja palga, toetas reservohvitseride arengut nii rahaliselt kui koolitusseminarideks ruumide võimaldamisega, sättis töögraafikuid nii, et töötajaid naastes ülearu suur koormus ees ei ootaks. Lisaks informeerib G4S uusi töötajaid, et nad toetavad tööandjana ajateenistuses ja õppekogunemistel osalemist. „Pälvisime ka Kaitseliidu Rapla maleva tunnustuse tiheda koostöö eest,“ lisab Kurm.

G4S töötajate jaoks on oma riigi heaks seismine ääretult oluline – nii nagu oma igapäevatöös kaitsevad nad elanikke kurjategijate ja tuleõnnetuste eest, soovivad nad kaitsta vajadusel ka oma riiki.

Porgand GS on hea näide sellest, et tegutseda võib edukalt ka üksi ning seda igal rindel – nii töös kui riiki kaitstes. Iga okas loeb!

“Hetkel olen ettevõttes järel kahjuks ainult mina ise, tegelen ehituses ning viin kokku töötegija ning tellija ja juhin objekte,” kirjeldab oma argipäeva OÜ PorgandGS juht Marko Orgma. “Kevadtormil oli muidu plaanitud osalema meie kolmest mehest kaks ehk siis 66% ettevõttest. Seoses majanduse langusega jäin hetkel üksi ehk õppusel osales 100% ettevõtest,” sõnab Orgma.

Ettevõtte jaoks oli tegu keerulise perioodiga, kuna õppustel tuli olla kaks nädalat ning end jagada aktiivse osalemise ning telefonitsi tööde juhtimisega. “Ma olen riigikaitsesse panustanud 26 aastat alates Kaitseliitu astumisest 1998. aastal. 2001-2002 läbisin ajateenistuse, millele on järgnenud loendamatu hulk erinevaid õppuseid,” kirjeldab ühemehefirmat juhtiv Marko Orgma. “Miks seda kõike vaja teha on? Ma olen veendumusel, et parem valmistuda milleksk, mida ei tule, kui olla olukorras ilma ettevalmistuseta. Palju on küsitud, mida inimene peaks tegema, et olla sõjaks valmis. Vähim, mida saab teha, on sport ehk ükskõik mil viisl end pisutki liigutada. Meil on rahval suhteliselt kehv füüsiline vorm.”

Orgma meelest on töötajate jaoks ülimalt oluline, et nende palk kas või osaliselt säilitatakse. “Kaks nädalat õppusi on pool kuu tööajast. Kui arvestada, et sõdur saab riigilt selle aja eest alla 300 eurot kätte, saab inimene tööl käia kaks nädalat ehk kui suur tema sissetulek siis on? Tööandja toetus on siinkohal ülimalt oluline,” sõnab ta.

“Me oleme oma inimestele selgeks teinud, et õppustel on vaja käia. Kui tuleb kutse, peab minema,” sõnab OÜ Savekate Tallinna osakonna juht Madis Vanatoa.

Nende ettevõte kompenseerib õppuste ajaks riigi poolt makstava toetuse ning töötasu vahe. Töötasu säilitamine on vähim, mida ettevõtte omalt poolt sellises olukorras teha saab, sest kui kodus on kasvamas 3-4 last, on ühe pereliikme ootamatu kahenädalane eemalolek niigi korralik argipäevamuutus.

OÜ Savekate enda tööd ja tegemised pole töötajate äraoleku ajal pausile pidanud jääma. “Eks tunda annab ikka, kui keegi eemal on.Üritame tööd sättida nii, et õppustelt naastes tohutuid töökuhjasid poleks kogunenud,” sõnab Vanatoa.

OÜ Savekate pälvis Kaitseministeeriumilt “Riigikaitse toetaja” hõbetunnustuse.