Legend Legendis

No nii, nüüd läheb vist põnevaks, sest gaasi lisamine kasvatab eeskätt rattakoobaste kohalt üles viskuvaid liivafontääne, ent edenemine ei ole enam nii sundimatu kui varem. Me oleme mitme tunni vältel püüdnud Defenderit uputada pinnasesse seitsmel erineval moel ja satume kõige lubavamasse olukorda siis, kui otsustame auto nina lõpuks kodu poole pöörata.

Aga ma ei muretse, sest mehel rooli taga on veel mitu õlekõrt. Nagu näiteks see, mis lubab õhkvedrustusega autodes teatud maastikurežiimide korral masinat paari sentimeetri jagu tõsta isegi vedrustuse kõrgeima asendi korral. Või siis saateautoks olev Defender, mis on koos köiega ootamas, kui me peaks end kusagil põhjalikult sisse kaevama. Tegelikult on saateautosid isegi kaks, sest juhuslikult veereb ka fotograaf maastikuraja veerde Defenderiga, nii et koju saame me igal juhul, hoolimata liivase metsaaluse riugastest.

Üht saateautot on maastikul edenemise osas järele aidatud ja loo peategelasel on terav silm, sest eelnevalt masinaid uudistades avastab ta, et maasturi ninale istutatud vintsi poolil on samast materjalist köis, mida Jaan ka enda tasakaalulintide juures eelistab. „Dyneema on terasest sama läbimõõdu korral kuni 15 korda tugevam, olles samas 7–10 korda kergem, seepärast meeldib see materjal ka off-road’i harrastajatele,“ selgitab mees.

Ainukesed asjad, mida nimetatud sünteetiline materjal kardab, on päike ja kõrge temperatuur (Dyneema sulamistemperatuur on 152 kraadi), aga meil pole plaanis köit pikaks ajaks välja vedelema jätta ega ülikiirelt poolile kerida. Õieti öelda ei plaani me seda üldse kasutada, aga ükski mõistlik inimene ei lähe metsa maasturi võimekust kompima, ilma et tal päästerõngast kaasas ei oleks. Eriti veel selliste autodega, mille puhul nende ronimisvõimekust ühtevalu meelde tuletatakse.

32aastane Red Bulli poolt toetatav sportlane, kolmekordne maailmameister ja mitme maailmarekordi omanik, olles sitkuse ja töötahte kehastus. Ma ei tea, kas jutt kõrgusekartusest peab tegelikult paika või püüdis Jaan sellega lohutada leheneegri sees peituvat jänest, ent hirmust saavat üle tööga. „See on nagu müüri ladumine,“ selgitab mees varem sihtkoha suunas tüürides. „Sa liigud edasi kivi kivi haaval, harjutamine annab kogemuse, kogemusest saab harjumus ja mõlemad aitavad hirmust üle olla.“ Mõõdukas hirm olevat hea, sest muidu muutub inimene hooletuks. Kujukaks näiteks on siinkohal kahekordse tagurpidisalto tegemine, millega Jaan köielkäijate tsunftist esimesena hakkama sai ja mida ta õppis tervelt KUUS AASTAT! „Harjutades leiad uue hoiaku või liigutuse, mis võimaldab edasi edeneda, kuniks ühel hetkel on kõik elemendid triki teostumiseks koos.“

Lisaks on ta kui rokkar, kelle kalendris on aastas umbes 60 esinemist, mille käigus mees end vahel „kogemata“ alla kukutab, et saada minestava publiku silme all pidama alles meetri jagu enne põrandat. Vahepealse aja täidavad treeningud ja uute trikkide ettevalmistus ning Eestis on tal oma treeningpaik, mille ümber on kaartidel veetud lennuameti poolt punane kast.

Pärast maastikusõiduga tutvumist kibelebki Jaan sinna tagasi, sest ettevalmistamisel olevat midagi suurt, milleks keskendudes on tulnud tal ära öelda üksjagu esinemisi. „Suurte trikkide ettevalmistus võib kesta enam kui pool aastat ja seda mitte ainult treeningute ega tehnilise teostuse tõttu, vaid ka lubade ja kooskõlastuste saamiseks.“ Ilmekaks näiteks on siinkohal Kasahstanis iidse ookeani põhjas toimunud kõndimine, kus 500 m kõrgusele tõmmatud kõnnilindi ja turvavarustuse paigaldamiseks ei tohtinud liivakivist kaljudesse puurida ühtegi auku!

Tutvub maastikusõiduga, viies autot instruktori näpunäiteid järgides läbi kohtadest, kuhu oma peaga ei riskiks ronida. Jaan on Land Roveri maaletooja külalisi oma etteastega lõbustanud ja nüüd püütakse vastuteene korras panna teda hämmastuma sõiduriista võimetest. Sestap pole ka loo pealkiri hoolimata oh-jumal-küll-kui klišeelikust kõlast kohatu, sest rooli taga istuv sportlane on tänu oma tegudele juba omaette legendi staatuses ning värskeim Defender tõestab proovituuri käigus korduvalt, et tema maastikusõidu võimed on eelkäijate loodud renomee kohased.

Nii meest kui ka masinat iseloomustavad lisaks seiklushimule veel visadus ja töötahe, sest maasturi loojate visiooni kohaselt on see sõiduk kõike muud kui vaid ees- ja kesklinna vahet pendeldav koolibuss. Jah, ta võib sedagi teha, ent Defenderi parimad omadused tulevad esile seal, kus lõviosa neljarattalisi loobumisvõidu annavad.

Nad mõlemad esindavad tipptaset, kuhu on jõutud treenimise ja tootearenduse kaudu. Selles osas on „Punase Pulli“ palgaline eriti hea inspiratsiooni materjal, sest slackline’i ehk tasakaalukõnniga alustas mees alles 18aastaselt, olles varem tegelenud parkuuriga. „Andreas Foxbergist võttis kord ühele ekstreemspordi üritusele kaasa mõned slackline-komplektid ja saatuse tahtel sattus üks neist meie ehk Lõuna-Eesti pundi kätte,“ meenutab Jaan ala juurde jõudmist. „Olin tasakaalu hoidmist varem harjutanud torude ja käsipuude peal ning sealtpeale keskendusin vaid uuele alale. Treenisin valges ja pimedas iga ilmaga ning võtsin osa online-väljakutsest, milles anti uue triki omandamiseks ainult nädala jagu päevi. Tulin sellel võistlusel teisele kohale ega ole oma valikut kunagi kahetsenud, sest olen olemuselt pigem individualist kui meeskonnamängija. Mulle meeldib protsessi kontrollida.“

Meie usutlus saab läbi, Jaan kihutab treeningpaiga poole ja Defender jääb pesu ootama. On sellest kõigest ka midagi õppida? Kindlasti – kui tahate järgmine kord mingi järjepanu ebaõnnestuva tegevuse pooleli jätta, siis meenutage, KUI KAUA õppis Jaan lindil kahekordset tagurpidi saltot tegema, ja proovige uuesti. Mina igatahes proovin.

Kõigi Defenderi versioonidega tutvumiseks ja selle maastikusõidu, reisimise ja avastusretkede omal nahal kogemiseks, kutsub Karolis Raišys teid ametliku esindaja autosalongi aadressil Läike tee 38, Peetri.