Kulla hind purustas rekordid, täna õhtul on oodata suuri liikumisi

Tänavu on kulla hind uue rekordini tõusnud juba 35 kauplemispäeval, viimane neist päevadest oli esmaspäev, mil kulla untsihind lõpetas päeva 2582,2 dollaril. Päevasisene rekord saabus samal päeval – 2589,7 dollaril untsist.

Praeguseks on kuld veidi taandunud ja kaupleb 2571,6 dollaril untsist. Allpool oleval graafikul on näha, kuidas kuld on kitsenevast kanalist läbi murdnud.

Eurodes toimus samuti oluline läbimurre, alates aprillist on 2275 euro tase kujunenud kulla jaoks oluliseks vastupanuks ning eurodes polnud kuld aprillikuu päevasiseseid tippe kuni praeguseni ületanud. Nüüd on vastupanutase aga murtud ning eurodes on moodustumas uus tehniline struktuur.

Kauplejad ootavad nüüd pingsalt Föderaalreservi otsust, mis avaldatakse Eesti aja järgi täna (18. september) kell 21:00. Kui veel mõni nädal tagasi peeti tõenäolisemaks 25 baaspunktilist (25protsendipunktilist) baasintressi kärbet, siis nüüd oodatakse laialdaselt 50 baaspunktilist kärbet.

Intresskärpe ootuste nihkumine on lühiajaliselt üks peamisi põhjuseid, miks kuld on tõusnud uute rekorditeni. Investorid kardavad aina rohkem majanduslanguse saabumist, sest hulk indikaatoreid on andnud kriisihoiatuse, tööturg jaheneb ning majandusandmed nõrgenevad. Sellest, miks ma ootan USAs järgmise 12 kuu jooksul majanduskriisi, kirjutasin pikemalt siin.

Video sellest, miks on USAs oodata järgmise 12 kuu jooksul majanduskriisi:

Viimati langetas Föderaalreserv intressimäärasid 2020. aasta aprillis, mil maailma tabas koroonakriis. Pärast massiivset rahatrükki ja nullintresse hakkas inflatsioon 2021. aastal kiirenema, jõudes tippu 2022. aasta oktoobris, mil see ulatus aastases võrdluses enam kui 9 protsendini.

Intresside langetamine muudab kulla investorite jaoks atraktiivsemaks, sest vähendab selle alternatiivkulu (saamata jäänud tulu, kui ühe investeeringu asemel valitakse teine). Eelkõige pakuvad kullale konkurentsi riigivõlakirjad – kui intressid langevad, kipuvad vähenema ka tootlused riigivõlakirjade pealt.

Kui Föderaalreserv otsustab kärpida intressimäära 50 baaspunkti võrra, võib kuld kiiresti ületada 2600 dollari taseme. Kui keskpank teeb väiksema intressikärpe, võime näha kulla lühiajalist korrektsiooni. Üldiselt on väga tõenäoline, et intressiotsus toob kullaturule suhteliselt suure liikumise.

On küllaltki tõenäoline, et Föderaalreserv on järjekordselt hiljaks jäänud ning majandus on juba kriisi esimestesse faasidesse sisenemas. Seda arvamust jagab ka võlakirjaturu „kuningaks“ tituleeritud DoubleLine Capitali asutaja Jeffrey Gundlach.

„Ma arvan, et tuleb 50 baaspunktiline intressikärbe – nad on juba praegu rajalt maas,“ ütles ta Future Proofi konverentsil Californias. „Nad on hiljaks jäänud ja peaksid ennast lõpuks kokku võtma.“

Ta andis Föderaalreservi tegevusele hävitava hinnangu, panneks neile hindeks „F“ ning väitis, et USAs on majandussurutis juba alanud. „Me oleme juba surutises [vähemalt kaks kvartalit kestev majanduslangus]. Ma näen väga palju, kuidas ettevõtted teatavad koondamistest.“

Gundlach rääkis juba 2021. aasta alguses inflatsiooni kiirenemisest ja sellest, kuidas Föderaalreservi jutt „ajutisest“ inflatsioonist ei vasta tõele ning keskpank peaks kiiresti intresse tõstma hakkama. Keskpank jäi intresside tõstmisega aga hiljaks, alustades intresside tõstmisega alles 2022. aasta märtsis. Ka seekord arvab Gundlach, et keskpank on hiljaks jäänud – seekord aga intresside langetamisega.

Olen jätkuvalt seisukohal, et kulla hind jõuab enne aasta lõppu 2700 dollarini untsist ning järgmise aasta esimeses pooles on hinnasihiks 2900 dollarit untsist. Kullale annab lisaks intresside langusele hoogu ka väga tugev füüsiline nõudlus ning asjaolu, et kullaturule on hakanud voolama ka lääne institutsionaalne raha – just see oli viimaste aastate „perfektsest tormist“ kullaturul puudu. Maailma Kullanõukogu (WGC) teatas, et augustis voolas kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse investori raha juba neljandat kuud järjest.

Institutsionaalse raha potentsiaal on väga suur, mida iseloomustab allpool olev graafik – 71 protsenti fondihalduritest hoiab vaid 0-1 protsenti fondi varadest kullas. 27 protsenti fondidest hoiab kullas 1-5 protsenti oma varadest.