Avalikule sektorile pole toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuete järgimine uus nähtus, küll aga jõustub seadus uuest aastast ka erasektorile. See seab veebilehtedele ja rakendustele ootused, mis arvestavad erivajadustega ja kindlustavad, et võimalikult paljud saavad teenustele ligi.
- Euroopas hakkavad 2025. aastal kehtima toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuded. Foto: Panthermedia/Scanpix
Nõuded puudutavad veebikeskkondi, aga ka näiteks panga- ja pakiautomaate, selgitab Madis Ilves tarkvaraarendusfirmast Agileworks. Ta toob veel välja, et määrus loob võrdsed võimalused, juhib veebi murekohtadele tähelepanu ja tegelikult aitab kasutajaid juurde tuua.
Toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine tähendab Madis Ilvese sõnul näiteks seda, kui nägemisvaegusega inimene saab tehniliste abivahenditega (nt ekraanilugejaga) toodet või teenust kasutada samaväärselt nagu inimene, kel on hea nägemine.
Millega tuleb ettevõtjal uuest aastast arvestada? Millised on kaasnevad riskid? Millest alustada, kui ettevõtte veebileht ja sealsed teenused ei arvesta erivajadustega? Kas muudatustega kaasneb kulu? Kellele nõuded täpselt kehtima hakkavad?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Uus seadus kihutab ärisid oma digiteenuseid ja -tooteid üle vaatama
Seotud lood
Raadiosaates „Digitark äri” uurime, kuidas erivajadustega inimesed kasutavad digitehnoloogiat ning kellele ja milliseid kohustusi seab toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.