Investeerimiskulla ABC I – investeerimiskuld kui mõiste, spread, investeeringu jaotamine

Investeerimiskulla ABC artiklite sari püüab luua tervikpildi kullamaailma põhitõdedest ning seletada lahti investeerimiskulla valdkonna üldmõisted. Alustame kolmest kõige olulisemast punktist, mida kulda investeerides silmas pidada:

Sellist kulda, mille funktsiooniks on väärtuse hoiustamine ja säilitamine, nimetatakse investeerimiskullaks (ka investeeringukullaks). Juriidilises mõistes saab investeerimiskullaks nimetada kuldplaati, mille proov on 995 (vähemalt 99,5% puhast kulda) või kõrgem ning millele on tootja poolt märgitud toote kaal ning vastav kullaproov. Samuti klassifitseerub investeerimiskullaks kuldmünt, mille proov on 900 (vähemalt 90,0% puhast kulda) või kõrgem, mille vermimisaasta on 1800 või hilisem ning millel on vermija riigi keskpanga poolt määratud rahaline nominaalväärtus.

Sellised kriteeriumid on investeerimiskullale määratletud Euroopa Liidu direktiiviga 1998/80/EC. Vastava direktiivi alusel on kogu investeerimiskuld ELi majanduspiirkonnas vabastatud ka käibemaksuga maksustamisest. Investeerimiskullaks ei klassifitseeru aga näiteks ehtekuld.

Seega on erainvestoril võimalik investeerimiseks valida erinevas suuruses ja erineva väärtusega kuldmüntide ja- plaatide vahel. Valiku konkreetsete toodete vahel võiks teha arvestades eelkõige kahte peamist kriteeriumit: ostu- ja müügihinna vahe ehk spread ning kogu investeeringu mõistlik jaotatus mitmeks osaks. Nendest järgnevalt ka räägin.

Kuldesemete hinna kõrvalt võib sageli leida inforea, mille juures seisab ingliskeelne termin spread. Spread näitab investeerimistoote ostu- ja müügihinna vahet.

Spread’i puhul võiks järgida rusikareeglit – mida väiksem on spread, seda soodsam on Sinu jaoks investeering. Ostu-müügi hinnavahe näitab toote müügihinna (reeglina üle turuhinna) ning ostuhinna (reeglina natuke alla turu või võrdne turuhinnaga) vahet protsentides. Näiteks kui kuldmündi väljamüügihind on kulla maailmaturu hind +3,0% ja tagasiostuhind turuhinnaga võrreldes -1,0%, siis vastava toote puhul on spread 4,0%. See number on heaks indikaatoriks ka selle kohta, mitu protsenti peab turuhind tõusma, et jõuaksid oma investeeringuga kasumisse. 4,0% ostu-müügi hinnavahe tähendab, et kui oled ostnud toote ja turuhind tõuseb 4%, oled enda investeeringuga 0-punktis ning edasine tõus on kasum. Referentsiks on hea teada, et viimase 5 aasta jooksul on kulla hind eurodes tõusnud keskmiselt ca 15% aastas ning viimase 10 aasta jooksul ca 14% aastas. See ei tähenda, et kuld igal eraldiseisval aastal sellist kasvu on näidanud, aga pikaajalise investeerimise puhul on oluline vaadata keskmist aastast tootlust just pikemas perspektiivis.

Võib tekkida küsimus, millest spread ja juurdehindlus üldse tekib ja miks ei saa füüsilist kulda osta maailmaturuhinnaga. Juurdehindlus, mille poolest konkreetse toote hind erineb maailmaturu hinnast, tuleneb tootmis- ja transpordikuludest ning väiksemal määral ka sellest osast, mille arvelt kulla edasimüüja katab oma tegevuskulud ning teenib kasumi.

Samuti võib tekkida küsimus, miks on erinevatel puhtast kullast toodetel erinev spread. Mõne toote puhul võib ostu-müügi hinnavahe olla 4%, mõne toote puhul 7% ja mõne toote puhul ka üle 20%. Erinevused tulenevad eelkõige tootmis- ja transpordikuludest. Näiteks 100-grammise plaadi puhul on tootmiskulu ühe grammi kohta palju väiksem kui 1-grammise plaadi puhul. See muudab 1-grammise plaadi ka lõpptarbija jaoks kallimaks. Samuti on näiteks 1-untsise mündi tootmine veidi kulukam kui 1-untsise plaadi tootmine, kuna mündi tootmine on töömahukam protsess. Ka see mõjutab lõpphinda.

Olemas on ka tooted, mille puhul tootmiskulusid tinglikult ei ole. Õigemini on nende tootmiskulud tehtud kunagi minevikus ning neid ei saa praegusel hetkel toote omahinna sisse arvestada. Sellised tooted on näiteks ajaloolised kuldmündid (mündid, mis on vermitud 19.-20. sajanditel ning kunagi rahana käibel olnud). Tootmiskulusid pole ka järelturu müntidel, mille kullaga kauplev ettevõte on ostnud tagasi oma klientidelt ning uuesti müüki pannud. Selliste toodete puhul reguleerib hinda peamiselt vastavate toodete nõudluse ja pakkumise suhe turul.

Mingil määral mõjutab spread’i ka tarneahela pikkus ja keerukus. Kui ettevõttel on võimalik tellida tooted otse tehasest, on tarneahel minimaalne ning hind vastavalt soodsam. Kui tarneahelas on rohkem vahelülisid, kes kõik mõistagi soovivad teenida oma kasumi, on kõrgem ka toote lõpphind. Üldiselt tuleb arvesse võtta ka seda, et väärismetalli transpordiga kaasnevad reeglina ka kõrgendatud turvameetmed, mis muudavad selle saatmise ühest riigist teise kallimaks, kui see on näiteks tavakauba puhul.

NB! Investeeringuks on soovituslik valida tooted, mille spread jääb vahemikku 2-10%. Suurema ostu-müügi hinnavahega toodete puhul võib eeldada, et tegemist on tootega, mis on pigem mõeldud kingituse tegemiseks või omab teatud numismaatilist lisandväärtust.

Teise kriteeriumi puhul peaks silmas pidama seda, et kogu kulda investeeritud summa võiks olla jaotatud mitme osa vahel. See tagab tulevikus võimaluse investeering soovi korral ka osade kaupa realiseerida.

Näiteks kui soovid investeerida korraga ca 8000€, siis saaksid praeguse turuhinna juures (kirjutamise hetkel ca 2380€/untsist) osta ühe 100-grammise plaadi. Mõistlikum oleks aga jaotada summa toodete vahel laiali ja osta pigem viis 20-grammist plaati. Väiksemad tooted on küll grammi kohta natuke kallimad (antud juhul maksaksid väiksemate plaatide eest kokku ca 140€ rohkem), kuid jaotatus annab Sulle tulevikus oluliselt suurema paindlikkuse investeeringu realiseerimisel.

Teisisõnu – Sa maksad antud juhul natuke kõrgemat hinda selle eest, et Sul oleks võimalus hiljem kulda müüa osade kaupa. See aitab vältida olukorda, kus soovid realiseerida investeeringust mõned tuhanded eurod, aga kogu summa on ühes tükis “kinni”.

Suuremate summade investeerimise puhul tasub mõelda ka selle peale, et investeeringut on võimalik jaotada ka ajaliselt. Näiteks kui soovid investeerida 100 000€, siis korraga kogu summa investeerimisel võtad veidi suurema turuhinna riski kui investeeringu jaotamisel viieks osaks – ehk teed viis 20 000€ ostu näiteks viie nädala või viie kuu jooksul. Ajaline jaotamine aitab maandada maailmaturu hinna kõikumisest tulenevaid riske ning võimaldab teatud ajaperioodil teha investeering mingi ajaperioodi keskmise turuhinnaga.

Tasub aga meeles pidada, et kulla puhul on reeglina tegemist pikaajalise investeeringuga, mille puhul võib ajaliseks horisondiks olla 3-50 aastat või rohkemgi (kui soovitakse kuld näiteks järglastele pärandada). Seega ei tasuks ühekordse ostu puhul turuhinna riski ka liialt üle tähtsustada kuna aastate jooksul nivelleerib hinnatõus ära ka võimalikud lühiajalised langused. Kuid ajalise jaotamise eelistest tasub siiski teadlik olla.