Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?

Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis kokku 13,2 protsenti ning lõpetas septembri 2634,7 dollaril untsist. Tegemist oli suurima kvartaalse tõusuga alates 2016. aasta esimesest kvartalist, mil kuld kallines 16,2 protsenti.

Septembris kallines kuld kokku 5,2 protsenti, mis oli suurim kuine tõus alates selle aasta märtsist.

Kullale andis septembris hoogu Föderaalreservi otsus kärpida intressimäärasid 0,5protsendipunkti võrra. Tegemist oli esimese intressikärpega alates 2020. aastast. Kullaturgu on jätkuvalt toetamas ka tugev füüsiline nõudlus, keskpankade ostud ning asjaolu, et lääne institutsionaalne raha on samuti hakanud turule voolama.

Pikaajaliselt annavad tõusutsüklile hoogu ka USA ja mitmete teiste riikide suured eelarvete puudujäägid, riigivõlgade intressimaksete plahvatuslik kasv ning geopoliitiliste pingete teravnemine Lähis-Idas.

Kuigi esialgu toimusid pärast otsust (18. septembril) kullaturul paari tunni jooksul suured üles-alla liikumised, siis juba järgmisel päeval saavutati rekordid. Tipu saavutas kuld 26. septembril, sulgudes 2672 dollaril untsist. Loo kirjutamise hetkeks kaupleb kuld 2659 dollari juures.

Intressimäärade alandamine vähendab reeglina ka USA riigivõlakirjade pealt saadavat reaaltootlust. See tähendab, et investorid, kes ostavad võlakirju, saavad nende pealt väiksemat intressi. Kuna võlakirjade kõrval on kuld teine peamine turvasadama vara, siis muutub kuld investorite jaoks selle võrra atraktiivsemaks.

Järgmine Föderaalreservi kohtumine, kus tehakse intressiotsus, toimub 7. novembril. Turud on täielikult veendunud, et ka tollel kohtumisel otsustatakse intresse langetada. 0,25protsendipunktilise langetuse tõenäosuseks peetakse 69 protsenti, 0,5protsendipunktilise kärpe tõenäosuseks on 31 protsenti.

Keskpanga otsusele järgnenud kiire kulla hinnatõus tähendas, et vaikselt hakkab kuld lähenema minu poolt aasta alguses seatud hinnasihtidele. Eelkõige ootan, et enne aasta lõppu kaupleb kuld 2700-2900 dollari vahemikus, ületades tõenäoliselt 2900 dollari taseme kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Kuna intressilangetused jätkuvad, keskpankade ja füüsilise turu nõudlus on tugev ning Lähis-Ida geopoliitilised pinged on teravnemas, siis suuremat korrektsiooni ma niipea tulemas ei näe.

3000 dollari piir võib minu hinnangul kulla jaoks kujuneda aga suuremaks proovikiviks – just nii kipub olema suurte ja ümmarguste numbritega. 1000 dollari piir oli kulla jaoks tugevaks vastupanuks 2008. aasta märtsist kuni 2009. aasta oktoobrini. 2000 dollari piir oli takistuseks aastatel 2020-2023. Kuigi tollel perioodil käis kuld mitu korda 2070 dollari juures, siis 2000 dollari tasemest kauples see kõrgemal kokkuvõttes vaid loetud nädalaid.

Läbimurre saabus selle aasta märtsis, mil kuld ületas eelmised rekordid ja otsustavalt ka 2000 dollari taseme. Ühtlasi tähendaks 3000 dollari taseme saavutamine seda, et 2022. aasta põhjadega võrreldes oleks kuld sellisel juhul tõusnud 85 protsenti ehk peaaegu kaks korda kõrgemale (2022. aasta põhi saavutati septembris, 1621 dollarit untsist).

Vaatame kulla tõusu- ja langusperioode viimase 20 aasta jooksul. Viimase tõusuperioodi (11.2015-8.2020) kiirem faas algas 2018. aasta augustis ning kuld kallines siis kahe aastaga 79 protsenti. Praeguseks on kuld tõusnud 2022. aasta septembri põhjadega võrreldes kokku 66 protsenti.

Kullaturu kiired tõusufaasid ongi sellel kümnendil tavapäraselt kestnud enne korrektsiooni saabumist 1,5-3 aastat. Erandiks on 2008. aastal alanud finantskriisi järgne periood, kus kulla hind umbes kolme aastaga peaaegu kolmekordistus. Sellele järgnes enam kui 4 aastat kestnud langus, mille sügavus ulatus 45 protsendini. Sellist langust ma kullaturul aga ei oota, sest fundamentaalne pilt on kullaturul selleks liiga tugev. Minu hinnangul oleme sarnaselt 2000ndate või 1970ndatega sisenenud pikaajalisse tõusuperioodi.

Pean kõige tõenäolisemaks, et kuld jõuab praeguses tõusutsüklis 2900-3000 dollari juurde ning seejärel võib turul oodata korrektsiooni. Seda toetab ka tees, et järgmise 12 kuu jooksul ootan USAs majanduslangust, mille kohta saab pikemalt lugeda siit. Tihtipeale kaasneb majanduslangustega ka väärismetallide ajutine hinnalangus. Väga suurt korrektsiooni ma sel korral aga ei oota, pigem 15-25% langust tippudest.

Kriisi reaktsioon saab olema aga taaskord rahatrükk ning eelarve puudujääkide suurendamine. Juba praegu on USAs ja paljudes teistes riikides tohutud eelarve puudujäägid ning intressimaksed riigivõla pealt on plahvatuslikult kasvamas. Samal ajal on geopoliitilised pinged teravnemas ning tõenäoliselt on oodata ka inflatsiooni teist lainet, sest mitmed alustrendid on seda soosivad – olgu selleks rekordilised võlakoormad või deglobaliseerumine.

Seega pärast järgmist kullaturu korrektsiooni on arvatavasti oodata veelgi kiiremat tõusufaasi, mis ei sarnane niivõrd finantskriisile järgnenud tõusuga, vaid 70ndate stagflatsioonilise (olematu majanduskasv, aga kiire inflatsioon) perioodi tõusuga. Tuletagem meelde, et 1971. aastast kuni 1980. aasta alguseni kallines kuld 24 korda.