Eestis sotsiaalkindlustussüsteemi looma asudes pandi plaanid paika Siim Kallase köögis

Eesti tööstuskindlustussüsteemi sünnikohaks nimetab Mart Laari valitsuses sotsiaalministriks olnud Eiki Nestor transporditöötajate ametühingut, kohta mille juhiks ta 90ndatel oli ja kus töötutoetuste süsteem toimib täienduseks üleriiklikule veel ka täna. „Süsteem sai loodud teadmises, et saabumas on uus aeg, kus inimesed võivad jääda töötuks, nende sissetulekud kukuvad ja vaja oleks turvapatja,“ sõnab ta.

Eeskujuks ja aluseks võeti põhjamaad, eelkõige Soome, kus lahendati siis ning lahendatakse ka täna erinevaid küsimusi ning muresid kolmepoolselt – ametühingute, tööandjate ja valitsuse vahel. „Mulle selline ühiskonnakorraldus istus siis ja istub ka täna. Me peaksime ka täna otsuste langetamisel usaldama rohkem kodanikuühiskonda. Töötukassa on suurepärane näide, et see toimib. Töötukassa juhtimisega on minu arvates väga hästi hakkama saadud,“ räägib Nestor.

Töötuskindlustussüsteemi juurutamine oli 7. riigikokku kandideeriva noore poliitiku Eiki Nestori valimislubadus. „Kahjuks oli tollal palju teisi asju, mis riigis korrastamist vajasid. Tõele au andes pidin ma 90ndatel aastatel pikalt tegelema üldse sellega, et selgitada, kes see töötu selline üldse on. See oli aeg, mil mõeldi veel nõukogudeaegses plaanimajanduse stiilis. 1999. aastal, kui juba kolmandat korda töötuskindlustuse loomine lubatud sai ning valitsusse läksime, oli juba lihtsam,“ meenutab Nestor.

Kõik suuremad sotsiaalkindlustusreformid said läbi arutatud kolmepoolselt – ametühingute, tööandjate ja valitsusega. Nii ka töötuskindlustuse küsimus.

Sotsiaalkindlustusreformi jaoks loodi valitsuses komisjon, mille juhiks sai Eiki Nestor ning aseesimeheks tollane rahandusminister Siim Kallas. „Peaminister Mart Laari ütles, et leppige omavahel asjad kokku ning esitlege. Nii me Siim Kallase köögis istudes ning arutledes viimased plaanid paika panimegi,“ meenutab Nestor.

Kui suuremas osas jõuti ka tööandjate ning ametühingutega põhimõtteliste kokkulepeteni kiirelt, siis lahkarvamusi tekitas maksumäära suuruse teema.„Siis aga saabus hetk, kui riigikogule tuli eelnõu ära esitada, ehkki täit kolmepoolset kokkulepet polnud veel saavutatud. Esitasime selle riigikesksena, mis ka mulle endale ei meeldinud, ent aeg surus takka. Kui riigikogus esimene lugemine tehtud sai, jõuti ka kokkuleppele,“ räägib Nestor. Valminud kokkuleppe alusel kirjutati seadus ümber, loodi avalik-õiguslik isik – töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev Eesti Töötukassa, ning üks eelnõu asendati teisega.„Sotsiaalkomisjoni juhtisid tollal kaks väga mõistlikku inimest, sotsiaalvaldkonda hästi tundvad Raivo Paavo ja Toomas Vilosius, kes seda tegid, ja plaan sai paika. Avalik-õiguslik isik nagu töötuskindlustus täna on, on kodanikuühiskonna ja valitsuse koostöö.“

Tänasest töötuskindlussüsteemist kõneldes arvab Nestor, et selle saajate ring võiks olla palju laiem ning hüvitist võiksid saada ka need, kes vabastatakse töölt poolte kokkuleppel. „Kui kindlustust on makstud, peaks õigus olema ka hüvitisele. Paljudes riikides sellist töölepingu lõpetamise vormi nagu „poolte kokkuleppel“, ei eksisteeri. Meil ta on ja arvan, et tegu on väga kultuurse ja inimliku töösuhte lõpetamise vormiga, kuid hüvitise õigus peaks inimesel olema.“

Nestor meenutab, et erksa seigana on meelde jäänud ka esimese töötuskindlustusmakse tasumine. „See läks teele interneti teel, ühe nupu vajutusega. Tegu oli väga suure ja olulise asjaga,“ sõnab endine sotsiaalminister.

Milline on olukord töötuskindlustussüsteemis täna? Seda, millist abi ja kellele Töötukassa pakkuda saab, asutakse uurima tavaliselt siis, kui teema end otseselt puudutab. Toimuvaga kursis olla võiks aga igaüks ning laiemalt. Läänemereriikide tööturu ülevaate leiad interaktiivse kaardina Äripäeva veebist.