Lahkuv Biden jätab Trumpile rahandusliku Titanicu

Numbrid näitavad, et USA on praegusel fiskaalsel kursil liikumas selgelt võlakriisi poole. Muidugi pole veel selge, millal võlakriisi akuutsem periood peale hakkab. Arvatavasti ei suuda olukorda päästa ka jaanuaris ametisse astuv president Donald Trump ning valitsuse tõhususe ministeeriumi etteotsa asuv Elon Musk.

USA valitsuse jaoks algas 2025. fiskaalaasta 1. oktoobril. Eile avaldatud USA rahandusministeeriumi andmetest selgub, et novembris kulutas valitsus 589 miljardit dollarit, mida on 14 protsenti enam kui aasta tagasi samal kuul. Ühtlasi pole kulutused novembris kunagi nii suured olnud, ka koroonakriisi ajal mitte.

Oktoobris kulutas valitsus kokku 470 miljardit dollarit, mida on 16 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal. Oktoobris tõusid kulutused samuti rekordini.

Peamiselt kasvasid esimesel kahel kuul tervishoiu, kaitse ja sotsiaalkindlustusega seotud kulud. Märkimisväärne on tervisekindlustuse programmi Medicare’i 50 miljardi dollari suurune kulude kasv novembris.

Samal ajal, kui kulud tõusevad, pole tulud sellele järele jõudnud. Oktoobris olid USA valitsuse viimase kuue kuu tulud samal tasemel, kus need olid kolm aastat tagasi.

Esimese kahe kuuga on USA valitsuse kulud olnud 1,06 triljonit dollarit, tulud aga vaid 678 miljardit dollarit. Seega oli kahe kuu puudujääk kokku 380,6 miljardit dollarit.

Suurim tuluallikas oli esimesel kahel kuul üksikisiku tulumaks. Suurimad kulutused tehti aga sotsiaalkindlustusele, kaitsele ja riigivõla intressimaksetele. Kusjuures riigivõla intressimaksed on käimasoleval fiskaalaastal olnud suuremad kui tervishoiukulud.

Kogu riigivõla pealt makstav kaalutud keskmine intressimäär oli novembris 3,3 protsenti ja see näitaja on kolm kuud järjest langenud. Samas tõusis riigivõla pealt makstav intressimäär suvel viimase 15 aasta kõrgeima tasemeni. Võrreldes 2021. aasta põhjadega (1,5 protsenti) on riigivõla pealt makstav intressimäär enam kui kahekordistunud.

Kuna kõigi tähtaegade lõikes (alates 1 kuust kuni 30 aastani) on turul intressimäärad praegu kõrgemal kui 3,3 protsenti, siis peab USA valitsus enamjaolt vanu laene refinantseerima ja uut võtma turult kõrgema intressiga. Sisuliselt tähendab see, et riigivõla pealt makstav intress jätkab kasvu ka edaspidi.

Kui turud hakkavad nõudma 2000ndate algusega sarnaseid intresse, siis arvatavasti näeme, kuidas intressimaksetest saab USA valitsuse suurim kuluallikas. Sellisel juhul tõuseks aastased intressimaksed vahemikku 2-2,5 triljonit dollarit, moodustades juba ca 50% valitsuse tuludest. Ei pea olema majandusteadlane, saamaks aru, et selline olukord tähendaks maailma reservvaluutat emiteerivas riigis ulatuslikku võlakriisi.

Sügisest kulude kasvu võib osaliselt seostada presidendivalimistega, sest suuremad kulutused aitavad võita juurde valijaid. Kuid nagu me teame, siis demokraadid kaotasid valimised.

Sellegi poolest on viimast kuud presidendina ametis olev Joe Biden muutnud USA rahanduse olukorra väga keeruliseks.

Jaanuaris ametisse astuv Donald Trump lõi valitsuse kulutuste piiramiseks uue ministeeriumi – valitsuse tõhususe ministeeriumi (DOGE), mida hakkab juhtima Tesla ja SpaceX-i asutaja Elon Musk. Viimane on öelnud, et nende plaan on vähendada kulutusi 2 triljoni dollari võrra.

Kui aga vaadata USA valitsuse kuluartikleid, siis on väga raske näha, mille arvelt kulutusi kärpima hakatakse. Valitsus on tervisekindlustuse ja sotsiaalprogrammidega võtnud omale tohutult suured kohustused ning nõnda suur kulude kärpimine eeldab nende programmide lõpetamist või väga ulatuslikku piiramist.

Minu hinnangul on ebatõenäoline, et Trump või Musk suudavad USA valitsuse tuleviku võlakriisi ära hoida. Riigivõla maht ning intressimaksed on kerkinud lihtsalt niivõrd kõrgeks. Sellest, kuidas USA liigub praegusel kursil võlaspiraali poole, saab pikemalt lugeda siit.