Analüüs: kulla hind purustab uusi rekordeid ja läheneb 3000 dollarile

Eelmise aasta detsembri alguses avaldatud kullaturu analüüsis kirjutasin, et pärast novembris toimunud korrektsioone ootan uusi rekordeid kevadel ning kujunemas on hea ostukoht. Rekordid saabusid aga juba varem. Jätkuvalt ootan, et kevade jooksul jõuame 2900-3000 dollari vahemikku.

Kulla hind tõusis aasta esimesel kuul kokku 6,6 protsenti ning lõpetas jaanuari 2797,9 dollaril untsist. Tegemist on suurima kuise tõusuga alates eelmise aasta märtsist, mil kuld kallines kuu ajaga 9,2 protsenti.

Kiire tõus on jätkunud ka veebruari alguses. Analüüsi kirjutamise ajal kaupleb kuld 2870 dollaril untsist. Kui dollarites saabusid uued rekordid alles jaanuari lõpus, siis eurodes ületas kuld eelmise aasta novembri rekordid juba 10. jaanuaril. Pärast seda on eurodes kuld järjepanu rekordeid saavutanud, jõudes 5. veebruariks 2752 euroni untsist.

Mõneti üllatav on see, et kuld tõusis rekorditeni vaatamata suhteliselt tugevale dollarile. Kuigi jaanuari keskel saavutatud tippudega võrreldes on dollariindeks (DXY) umbes 2 protsendi võrra alla tulnud, siis septembrikuu põhjadega võrreldes on dollar umbes 8 protsenti tugevnenud. Kuld on samal ajal kallinenud umbes 8 protsendi võrra (alates 24. septembrist).

Kõrgel tasemel on püsinud ka USA riigivõlakirjade tootlused – praegu maksab USA valitsuse 10aastane võlakiri 4,58 protsenti intressi. Veel septembris oli tootlus 3,65 protsendi juures.

Viimastel aastakümnetel on võlakirjade tootlus olnud just see faktor, mis on enim kulla hinda mõjutanud – kui võlakirjade tootlused on tõusnud, on kulla hind langenud ja vastupidi. Viimase 2 aasta jooksul on kuld aga selle seose murdnud, mis on kullaturu ja kogu rahasüsteemi kontekstis äärmiselt märgilise tähendusega. Miks see nii on, saab pikemalt lugeda siit või vaadata allpool olevast videost:

Mõneti andis kullale hoogu ka asjaolu, et äsja ametisse astunud USA president Donald Trump otsustas kehtestada Hiinale, Mehhikole ja Kanadale tollitariifid. Tõsi küll, nii Mehhiko kui Kanada puhul oli ta pärast riikide poolt tehtud järeleandmisi nõus tariifide kehtestamist 30 päeva edasi lükkama. Hiina vastas aga pea koheselt omapoolsete tariifidega, mis tõstis koheselt ka kaubandussõja eskaleerumise ohtu.

Tariifid kipuvad olema inflatsioonilised, sest muudavad kaubad tarbijate jaoks reeglina kallimaks. Selle tõttu on hakatud rohkem uskuma, et pikaajaliselt võib tulemas olla teine inflatsioonilaine. Lisaks sellele vähendab kaubandussõda üleüldist kindlustunnet.

Samuti selgus jaanuari lõpus, et USA majandus kasvas neljandas kvartalis 2,5 protsenti, mis oli oodatust 0,2 protsendipunkti võrra vähem. Kui majandusandmed on oodatust kehvemad, suurendab see edasiste intressikärbete tõenäosust, mis omakorda mõjub kullale reeglina positiivselt.

Samal ajal on uuesti kasvule pööranud USA rahamass, mis viitab sellele, et inflatsiooni edasist aeglustumist me niipea näha ei pruugi.

Kulla jaanuarikuu hinnatõus peegeldab ka turu väga tugevaid fundamentaalnäitajaid. Maailma Kullanõukogu (WGC) teatas 5. veebruaril, et maailma nõudlus kulla järele tõusis uue rekordini, millele aitasid kaasa keskpankade ostud ning investeerimisnõudluse kasv.

WGC teatel kasvas mullu nõudlus 1 protsendi võrra, 4974 tonnini, mis on uus rekord. Arvestades tunduvalt kõrgemaid hindu on see väga märkimisväärne, sest reeglina kipuvad kõrgemad hinnad nõudlust survestama.

Lisaks sellele on G7 ühenduse riikide võlakoormad rekordilised, eelarvete puudujäägid suured ning intressimaksed riigivõlgade pealt kiiresti kasvamas. Kõik need faktorid tähendavad, et valuutades säästmine – näiteks riigivõlakirjade või rahaturufondide kaudu – on investorite jaoks järjest ebaatraktiivsem valik. Kapital on liikumas valuutade ja võlaga seotud varadest väärismetallidesse ja see on üks peamisi põhjuseid, miks kulla hind tõuseb.

Selles protsessis on aktiivselt kaasa löömas ka keskpangad. 2024. aastal ostsid keskpangad juba kolmandat aastat järjest enam kui 1000 tonni kulda. Ostud on olnud kolm aastat järjest kõrgemad kui ühelgi aastal enne seda kuni 1950ndateni.

Kulla tehnilist pilti vaadates on praegu väga raske hinnata, mis suunas hind võiks liikuda. Jaanuari ja veebruari alguse tõus on olnud niivõrd kiire, et lühiajaliselt on väiksema (ca 5%) korrektsiooni tõenäosus väga kõrge. Küll aga on raske prognoosida, millal ja kui suures ulatuses võiks korrektsioon tulla. Hinnad võivad WGC raporti ja kaubandussõja toel vabalt liikuda kiiresti ka 3000 dollari piirimaile.

Lähinädalatel on minu hinnangul kõige tõenäolisem, et niivõrd kiire hinnatõusu jätkumist me ei näe, aga olen jätkuvalt seisukohal, et kevadel (märts-aprill) jõuab kuld 2900-3000 dollari vahemikku. Kui vaadata kulla tõusutsükleid viimase 20 aasta jooksul (vt. allpool olevat graafikut), siis näeme, et praegune tsükkel ei ületa veel viimase kolme tsükli tõusu ulatust. Seega usun, et enne märgatavat korrektsiooni tõusuruumi veel on, sest turu fundamentaalnäitajad on äärmiselt tugevad. Pigem saab see tsükkel olema minu hinnangul eelmisest (2016-2020, 98%) suurem.