Urmas Sõõrumaa: üks suurimaid väljakutseid on haridusreform

Sõõrumaa lubab ennast nimetada elukunstnikuks ja usub, et haridus ei peaks olema pelgalt teadmiste kogumine, vaid terviklik maailmapildi kujundamine. Tema kokkupuude haridusmaailmaga algas praktiliselt – oma laste koolivaliku kaudu. "Mul oli väga vastumeelne vedada oma lapsi erinevatesse koolidesse katsetele ja neile tutvustada, kuidas üks või teine kool on tore. See kogemus suunas mind otsima lahendusi, mille tulemusena liitusin Audentese kooli omanikeringiga," meenutab ta. Ta usub, et haridus ei peaks piirduma ainult akadeemiliste teadmistega, vaid see peaks pakkuma ka tugeva aluse muudegi eluks vajalike oskuste omandamiseks.

Sõõrumaa on pikka aega olnud spordi ja liikumise propageerija ning ta on veendunud, et Eesti haridussüsteem ei toeta piisavalt noorte tervislikke eluviise. "On üldteada fakt, et pooled Eesti täiskasvanutest ja lastest kannatavad ärevushäirete all. Selle põhiline põhjus on vähene liikumine ja istuv eluviis," räägib ta. Tema hinnangul on hariduses praegu ebavõrdsus – õpitulemusi hinnatakse ja võrreldakse edetabelitega, kuid kehalise aktiivsuse osas pole selgeid nõudmisi. "Kui matemaatikas saad halva hinde, on see probleem. Aga kui sa ei liiguta end piisavalt ja su tervis on kehv, siis sellest ei räägi keegi. Tegelikult peaksid liikumisharjumused olema samamoodi hinnatavad ja mõjutama edasist elukäiku," rõhutab ta.

Sõõrumaa on olnud ka "Sport kooli" programmi eestvedaja, mis keskendub noorte kehalise aktiivsuse suurendamisele. "Me tegime pilootprojekte, kus igal lapsel oli vähemalt üks tund päevas sportimiseks. Tagasiside oli väga positiivne – lapsed olid rahulikumad, tasakaalukamad ja parema keskendumisvõimega," meenutab ta.

Kuid selle programmi elluviimine suuremas mastaabis nõuab riiklikku tuge ja otsustavust. "Kui me suudame ette kirjutada, et igal õpilasel peab olema vähemalt kaks võõrkeelt, siis miks me ei suuda samamoodi kehtestada, et igal lapsel peab olema kehaliselt aktiivne eluviis?" küsib ta intrigeerivalt.

Ettevõtjatel on võimalus ja vastutus panustada noorte tervislike eluviiside edendamisse. "Paljud edukad riigid on mõistnud, et tervislik elanikkond on otseselt seotud majandusliku eduga. Eestis peaksid ettevõtjad rohkem panustama sporti ja tervislikkuse edendamisse, sest tervem tööjõud tähendab ka tootlikumat töökeskkonda," ütleb Sõõrumaa.

Siinjuures toob ta välja, et Soomes on arvutatud, et istuv eluviis ja kehv tervis maksavad riigile igal aastal miljardeid eurosid saamata jäävate maksude ja ravikulude näol. "Me võiksime võtta eeskuju ja kehtestada sihitud meetmeid, et ennetada terviseprobleeme, mitte kulutada ressursse nende tagajärgede likvideerimisele," rõhutab ta.

Vähene liikumine ei ole mitte ainult terviserisk, vaid ka rahaline koorem riigile. Istuv eluviis viib krooniliste haigusteni, mille ravi maksab riigile miljoneid eurosid aastas. Kui ettevõtjad suunaksid rohkem ressursse töötajate tervise ja sportlike harjumuste edendamisse, võiks see tähendada mitte ainult madalamaid ravikulusid, vaid ka tõhusamat ja innovaatilisemat töökeskkonda. Kas ärieliit mõistab, et nende investeering inimeste tervisesse on investeering tulevikku?

Sõõrumaa näeb vajadust ulatusliku haridusreformi järele. Tema arvates peaksid koolid looma keskkonna, kus lastel on võimalus omandada eluks mitmed vajalikud oskused, sealhulgas tervislikud harjumused. "Kui riik on võtnud enda peale vastutuse õpetada lapsi matemaatikas ja keeltes, siis peaks ta ka tagama, et noored kasvavad terveteks ja tugeva tahtejõuga inimesteks," lisab ta.

Tema hinnangul peaks koolis olema tasakaal kehalise ja vaimse arengu vahel. "Ei piisa ainult akadeemiliste teadmiste andmisest. Tervis, vaimne tasakaal ja elujõud on sama olulised kui õpikud ja eksamitulemused."

Me oleme harjunud mõtlema, et koolis peab olema raske ja pingeline, kuid kas me oleme küsinud endalt, kas see tegelikult töötab? Kas haridus peaks olema sunnitöö või inspireeriv teekond, mis arendab iga last vastavalt tema tugevustele ja huvidele? Kui tahame, et Eesti noored oleksid maailmas konkurentsivõimelised, tuleb reformida mitte ainult eksamisüsteemi, vaid kogu lähenemist õppimisele ja enesearengule.

Sõõrumaa ise ei piirdu ainult rääkimisega, vaid elab ka oma sõnade järgi. Ta alustab iga hommikut spetsiaalse harjutuste kompleksiga, mis sisaldab joogalaadseid ja taoistlikke harjutusi. "Kui kehas olev energia liigub, tunnen end värskemana ja suudan päeva jooksul rohkem saavutada. Igaüks peaks leidma endale sobiva viisi, kuidas hoida end kehaliselt ja vaimselt tasakaalus," õhutab ta.

Sõõrumaa sõnul ei pea keegi alustama maratonidest ega raskest trennist. "10 minutit liikumist päevas on juba suur samm õiges suunas. Kui sul on istuv töö, tõuse iga tunni tagant ja tee paar kõndi trepist üles-alla. Need väikesed sammud loovad pikemas perspektiivis suurt muutust."

Urmas Sõõrumaa on veendunud, et Eesti vajab suuremat fookust tervislike eluviiside ja hariduse sidumisele. Ta usub, et ainult terve ja tahtejõuline inimene saab olla edukas, aidata arendada riiki ning nautida elu täies ulatuses. "See pole pelgalt minu isiklik mõte – see on fakt. Tervis on edu vundament," ütleb ta lõpetuseks.