Kui hoone omanik otsustab ise enesekontrolli teha, eeldab see teadmisi tuleohutusest ja erinevatest õigusaktidest. Erinevaid seaduseid, mis tuleohutust reguleerivad, on aga palju ning ei saa eeldada, et hoone omanik on kõikide nõuetega kursis. Välise eksperdi kaasamisel saab omanik keskenduda põhitegevusele ja tunda end kindlalt, et hoones viibivad inimesed on ohutus keskkonnas.
„Oma südamerahuks kaasataksegi tuleohutusspetsialist, kes käib aastas korra hoones ja vaatab üle, kas kõik on korras ja puuduste ilmnemisel saab head nõu, kuidas mõistliku ajalise ning rahalise kuluga saaks oma hoones tuleohutusnõuded täidetud. See on sageli põhjus, miks klient soovib, et väline partner teeks enesekontrolli,“ rääkis Kuusk.
Karistuseks rahatrahv
Ahti Kuusk ütleb, et objektidel on probleemid sageli sarnased – puudulikud tuletõkkesektsioonid- ja uksed, tegemata on elektripaigaldiste audit ja evakuatsioonivalgustusel kuukontrollid. Probleeme on ka ATS-süsteemi (automaatne tulekahjusignalisatsioon) hooldusega.
„Toon näitena koolimaja, kus viibib 800 õpilast. Kui seal peaks puhkema tulekahju, on väga oluline, et tuletõkkesektsioonid on korras. Kui tuletõkkeuksi pole, võib üks hetk olla terve korrus suitsu täis ja inimesed võivad sinna lõksu jääda. See on väga suur risk,“ rääkis Kuusk.
Suurem osa tulekahjusid saavad alguse elektrist. Kui selgub, et mõnel hoonel on elektripaigaldiste audit puudulik või tegemata, ei saa õnnetusjuhtumi puhul eeldada, et kindlustus kahjud hüvitab. „Kui ise kohustused täitmata jätad, siis kindlustus kahju ei hüvita,“ nentis Foruse ohutusteenuste valdkonna juht.
Ahti Kuusk kinnitab, et objektidel esineb küll suuremaid ja väiksemaid puuduseid, kuid selleks ongi tuleohutusspetsialist, kes annab nõu, kuidas need likvideerida.
Enamus ehitisi, kus on enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustus, on ka Päästeameti järelevalve all. „Neist umbes 60 protsenti on sellised, kus käime igal aastal ning umbes 40 protsenti sellised, kus Päästeamet käib vähemalt korra kolme aasta jooksul,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heikki Rajalo.
Rajalo lisas, et enesekontrolli tuleohutusaruandes valeandmete esitamise eest on võimalik esitajat karistada ka rahatrahviga.