Investorid otsivad üha enam stabiilsemaid võimalusi, mis ei sõltu aktsiaturgude kõikumistest. Samal ajal tahetakse teenida turust kõrgemat tootlust. Seetõttu vaatavad investorid aina enam alternatiivsete investeeringute, iseäranis erakapitalifondide poole.

- INVL Family Office'i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor. Foto: Simo Sepp
Kui S&P 500 viimase 20 aasta keskmine aastane tootlus on olnud 9,7%, siis USA erakapitalifondide puhul on see olnud üle 14%, toob välja
INVL Family Office'i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor.
Erakapitalifondid investeerivad börsivälistesse ettevõtetesse, aidates neil kasvada ja turupositsiooni tugevdada. Erakapitalifondidesse jõudvad investeeringud käivad läbi tiheda sõela. Kondor toob välja, et kui viimase 7 aasta jooksul on INVL erakapitali investeerimisfondi laualt käinud läbi 1053 pakkumist, siis 178 neist väärisid põhjalikumat analüüsi ning portfelli jõudis ainult 10 parimat investeeringut. “See näitab seda mahukat tööd, mis seal taga on, et üleüldse selliseid investeeringuid teha,” sõnab ta.
Erakapitali investeeringud erinevad aktsiaturu investeeringutest eelkõige selles, et investor ostab suurema osaluse ettevõttes, saades sellega ka õiguse ja kohustuse mõjutada ettevõtte strateegilist suunda ning kasvu. See võimaldab suunata ettevõtte tegevust nii, et selle väärtus kasvaks pikaajaliselt, erinevalt börsil kaubeldavatest aktsiatest, kus investori mõju on minimaalne.
“See on ka üks põhjus, miks USAs näiteks väga paljude ülikoolide sihtkapitalid on suures osas oma portfellidest paigutanud just erakapitalifondidesse. Nii saavad nad oma portfelliriski hoida teistsugusena, kui ainult aktsiaturgudel investeerides,” sõnab Kondor.
Erakapitalifondid loovad väärtust nii vanadele kui uutele omanikele
Kuna valdavalt võtavad erakapitalifondid investeeritavas ettevõttes kontrolliva osaluse, saavad nad rohkem panustada ärimahtude ja kasumlikkuse kasvatamisele. Väärtust luuakse näiteks uue strateegia paika panemise ja elluviimisega, juhtimise täiustamise ning turupositsiooni tugevdamisega. Sageli jäävad varasemad omanikud teatud osalusega ettevõttesse, et motiveerida neid edasist kasvu toetama.
Hea näide on Läti jäätmekäitlusettevõte Eco Baltia, mis laienes INVLi erakapitalifondi investeeringute ja strateegia toel Leetu ning Tšehhi. “Ehk siis erakapitalifondi investeeringu toel saab ettevõtte tegevust paremini laiendada, ettevõtet kasvatada ja kõigile investoritele väärtust luua," rõhutab Kondor.
Veebruaris viis Invalda INVL Group edukalt lõpule oma teise põlvkonna erakapitali investeerimisfondi “INVL Private Equity Fund II” esimese rahakaasamisvooru. Kokku kaasas fond 305 miljonit eurot. Sellega on tegemist Baltimaade suurima erakapitali investeerimisfondiga. Fondi sihiks on luua mitmekesine portfell, kus investeeringute suurused jäävad vahemikku 10–40 miljonit eurot ning vaadatakse nii Baltikumi, Poola kui Euroopa poole laiemalt.
Kohalike olude tundmine on oluline
Eesti, Läti, Leedu ja Poola pakuvad üha enam atraktiivseid erakapitaliinvesteeringute võimalusi. Paljudel ettevõtetel on tugev ärimudel, kuid neil on vaja kapitali ja strateegilist juhtimist, et kasvada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks.
INVL erakapitalifondide investeerimisotsuseid teevad valdavalt viis partnerit, kellel kõigil on vähemalt 20-aastane kogemus investeerimismaastikul ning lai kontaktide võrgustik, mis annavad tugeva koduväljaku eelise investeeringute tegemiseks Baltikumi piirkonnas.
Kondor toob välja, et praeguses majandussituatsioonis saavad ka erakapitalifondid osta ettevõtteid kokku soodsamalt kui näiteks 2021. aastal, mil majandusbuum oli muutnud paljud varad tunduvalt kallimaks ja oodatavad tootlused selle võrra madalamaks.
Väga palju häid investeerimisvõimalusi näeb Kondori sõnul hetkel Leedus ja Poolas, kus majandus on tugevamas seisus kui Eestis. INVL ise on oma fondidega investeerinud aktiivselt tervishoiusektorisse, jäätmemajandusse ning teatud tootmisettevõtetesse, mis ei sõltu niivõrd majandustsüklitest ja kus portfelliriske saab paremini maandada.
INVLi üks suuri edulugusid on Leedu erameditsiini ettevõte InMedica müük. InMedica soetati portfelli 2019. aastal, sinna liideti teisi Leedu erameditsiini ettevõtteid, see kasvatati turuliidriks ja nüüd jaanuaris anti teada, et Soome ettevõte Mehiläinen, mis tegutseb Meliva brändi all, soovib InMedica ära osta.
“See on oluline näide sellest, et vaatamata kõikidele majanduslikele riskiteguritele või geopoliitilistele riskidele, on huvi ka väljastpoolt Baltikumi, et siia oma tegevust laiendada,” sõnab Kondor.
Kellele erakapitalifondid sobivad?
INVL erakapitalifondidesse on investeerinud nii institutsionaalsed investorid, pensionifondid kui jõukad ettevõtjad, kes teenivad iga-aastaselt dividende, mida on vaja ära paigutada, et inflatsioon pangakontol seisvat raha ära ei sööks.
“Praegu on inflatsioon Eestis 4%. Isegi kui see langeks 3% peale, kaotaks pangakontol seisev raha sellisel juhul 10 aastaga oma väärtusest 26 protsenti,” näitlikustab Kondor. Just seetõttu peavad ka ettevõtjad leidma oma varale sobivaid investeerimisvõimalusi ning nii jõutakse sageli erakapitalifondide investeeringuteni.
Ettevõtjad soovivad Kondori sõnul oma investeeringutelt saada sageli vähemalt 15% tootlust ja kuna INVL fondides on investeeringute keskmine tootlus olnud üle 20%, siis tunduvad erakapitalifondid nende jaoks atraktiivsed võimalused. Näiteks INVLi esimese põlvkonna erakapitali investeerimisfond Baltic Sea Growth Fund on toonud investoritele 25% suurust sisemist netotootlust (IRR) 2024. aasta lõpu seisuga.
Erakapitalifondidesse investeerimine eeldab pikaajalist kapitali sidumist. Fondide tüüpiline investeerimisperiood on 5 aastat ja kokku kestab fondi eluiga umbes 10 aastat. Samuti on minimaalsed investeeringud suuremad kui tavapärased aktsiaportfellid.
"Tavaliselt algavad erakapitalifondide investeeringud 125 000 eurost, kuid kapitali sisse kutsumine toimub järk-järgult vastavalt sobivate investeerimisvõimaluste leidmisele. See võimaldab investoril hajutada riske ja raha fondi tuua järk-järgult," selgitab Kondor.
See tähendab, et kui investor võtab kohustuse investeerida näiteks 300 000 eurot, ei pea ta seda kogu summat korraga sisse maksma, vaid saab seda teha umbes 10–12 osas mitme aasta jooksul.
Kogenud investorid paigutavad erakapitalifondidesse kuni kolmandiku oma portfellist, et vähendada sõltuvust aktsiaturgude kõikumisest. Samas rõhutab Kondor, et iga investori strateegia peaks lähtuma tema riskitaluvusest, likviidsusvajadusest ja tootlusootusest.
Kondor rõhutab, et erakapitalifondide puhul on tegemist pikaajalise rahapaigutusega, mille esimesed kasumlikud väljumised toimuvad alles mitme aasta pärast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!