Eesti kui krüptomaa eelised: tugev e-riik, korras maksusüsteem ja avatud Euroopa turg

„Tänu digitaalsele infrastruktuurile on E esti jätkuvalt krüptoettevõtete jaoks atraktiivne, kuid tõepoolest ei ole enam tegemist „krüptoparadiisiga”,” tõdeb Šendik. Aastatel 2020–2022 toimunud puhastus ja seadusandluse karmistamine on muutnud litsentsi saamise keerulisemaks ja kallimaks. Nõuded kohalolekule, audititele, riskihaldusele ja aruandlusele on märkimisväärselt tõusnud. Samas ettevõtted, kelle tegevus uutele reeglitele vastab, saavad suuremat usaldust nii investoritelt kui ka pankadelt.

Ta lisab, et Eesti ei ole enam nii-öelda hall ala, vaid usaldusväärne reguleeritud turg, mis meelitab investoreid. „Kuid lihtne e-residentsuse baasil krüptoäri on minevik. Edukad saavad need, kellel on tugev juriidiline ja tehniline alus. Ehk kui teil on eesmärk tegutseda Euroopa turul, peate olema valmis vastama kõrgetele nõuetele. Eesti turu võimalused on väga head, meie ärikeskkond on läbipaistev, maksusüsteem arusaadav, e-riigi infrastruktuur tugev ning meil on juurdepääs Euroopa Liidu turule. Piirangutena võib välja tuua bürokraatia ja vastavuskulud.”

Euroopa Liidu uus krüptovarade regulatsioon ehk MiCA (Markets in Crypto-Assets) kehtestab kogu Euroopa jaoks ühtsed reeglid. See toob kaasa kohustusliku litsentsi krüptoteenuste pakkujatele, rangemad nõuded klientide varade haldamisele, tarbijakaitsele ja teabe avaldamisele. Ettevõtted peavad kohandama oma protsesse, compliance-süsteeme ja IT-lahendusi, uutele tulijatele tähendab see kõrgemat sisenemiskünnist.

Pikaajaliselt loob uus regulatsioon aga Šendiku hinnangul turule rohkem läbipaistvust ja usaldust. Ta soovitab k rüptobörsidel ja rahakoti teenusepakkujatel kiiresti viia oma sisemised protsessid vastavusse MiCA nõuetega ning seda eriti klientide ja ettevõtte varade eraldamise, aruandluse ja KYC-protseduuride osas. „Idufirmadel tasub kohe algusest luua juriidiline struktuur MiCA nõudeid järgides ning kaasata kompetentneõigusalane nõustaja. Investorid peaksid hindama projektide vastavust tulevikuregulatsioonidele ja eelistama läbipaistvaid, õigesti struktureeritud ettevõtteid.”

Kasutajad on aastatega muutunud ettevaatlikumaks ning nõutrakse nii litsentse, läbipaistvust kui ka õiguskindlust. Samas on krüptoturg muutunud mitmekülgsemaks ning näiteks DeFi ja NFT-de tulekuga on huvi nihkunud keerukamate lahenduste suunas. 2025. aastal küll suuri maksumuudatusi pole teada antud, kuid MiCA valguses on oodata maksustamise selgitusi ja deklaratsiooninõuete täpsustamist. Täna maksustatakse e raisikute krüptotulu kapitalikasumina, ettevõtete puhul maksustatakse aga kasum alles väljamaksmisel.

„Krüptot urg on täna jätkuvalt volatiilne, eriti altcoinide puhul. Turvalisus sõltub aga konkreetsetest tehnilistest lahendustest. Minimaalsena tuleks kasutada riistvaralist rahakotti, mitte hoida vahendeid börsil, rakendada kaheastmelist autentimist ja kontrollida smart contract’e. Ettevõtetel on vajalik IT-süsteemide audit ja digivarade kindlustus,” annab Šendik nõu.

Ta nendib, et investorid on muutunud valivaks. „Investori leidmiseks on vajalik tugev ärimudel, MiCA-le vastav struktuur ja töötav MVP. Otsida tuleks riskiinvestoreid, kes tegutsevad Web3/DeFi valdkonnas, osaleda kiirendites nagu Outlier Ventures, Techstars, CV Labs ning pichida rahvusvahelistel üritustel.”

Riskikapitalifondid pööravad investeerimisel tähelepanu ettevõtte läbipaistvale struktuurile, kooskõlale regulatsiooniga, tugevale meeskonnale ning reaalsele kasutajabaasile või müügitulule. Samuti on oluline küberturvalisuse tase ja toimiv tokenoomika. Šendiku sõnul eelistatakse projekte, mis lahendavad reaalseid probleeme nagu krüptovarade turvaline hoiustamine, regulatsiooniga kooskõlas makselahendused, jätkusuutliku majandusmudeliga DeFi platvormid. Näiteks: Fireblocks (custody), Morpho (DeFi-laenamine), Centrifuge (reaalsete varade tokeniseerimine).