Kulla hinna jaoks oli esimene kvartal parim alates 1986. aastast. Sellele on lühiajalises pildis kaasa aidanud eelkõige USA tariifid ning kaubandussõja eskaleerumine. Samas on oluline märkida, et tariifisõda on kulla jaoks nüüd juba osutumas kahe teraga mõõgaks.

- Tariifisõda on kulla jaoks nagu kahe teraga mõõk. Foto: ChatGPT
Kulla hind tõusis märtsis kokku 9,3 protsenti ja lõpetas kuu 3123,7 dollaril untsist. Viimati oli kuine tõus nii suur 2020. aasta juulis – mõned kuud pärast koroonakriisi puhkemist ja massiivse rahatrüki algust.
Kvartali lõikes kallines unts lausa 19 protsenti. Viimati tõusis kuld kolme kuuga nii palju 1986. aasta teises kvartalis, mil kallines 23,6 protsenti.
1970ndate kasvutempole jääb kuld praegu veel suurelt alla. Toona oli enam kui 30protsendilise tõusuga kvartaleid kümnendi jooksul kokku lausa kuus. Aastatel 1970-1980 tõusis kulla hind kokku 24 korda.
Tariifisõda on kulla jaoks kahe teraga mõõk
Aprilli esimestel päevadel USA poolt kehtestatud uued laialdased tariifid kõigi maailma riikide vastu ähvardavad nüüd viia kriisi juba nii Ühendriikide kui globaalse majanduse.
Kuigi tariifidest tulenev ebakindlus toetab kulda, siis tariifidest tulenev finantsturgude järsk langus ning majanduskriis paneksid vähemalt lühiajaliselt surve alla ka kulla hinna. Seda nägime nii 2008. aasta finantskriisi kui ka 2020. aasta koroonakriisi ajal. 2008. aasta finantskriisi puhkedes kukkus kuld 30 protsenti ning 2020. aasta koroonakriisi alguses 15 protsenti. Koroonakriisi puhul tegi kuld languse tasa aga väga kiiresti, vaid nädalatega. Pärast mõlemat juhtu, kui kuld kriisi esimestel kuudel odavnes, nägime hiljem aga väga kiiret tõusufaasi.
See on põhjus, miks kuld pärast uutest tariifidest teatamist surve alla sattus, eelkõige kõigis teistes valuutades peale dollari. Eurodes kukkus kulla hind 3. aprillil ligi 3 protsenti, hõbe odavnes eurodes enam kui 6 protsenti. Dollarites püsib kuld siiski praegu veel rekordite lähedal.
Märtsis teatas Trump tariifidest autotootjatele, 2. aprillil tuli ta välja aga globaalsete tariifidega. Kõigile kaubanduspartneritele kehtestatakse minimaalselt 10protsendiline tariif. Veel kõrgema tariifi saavad 60 riiki, kelle kaubandus on USAga võrreldes ülejäägis.
Majanduslanguse tõenäosus kasvas järsult
Need tariifid on tõsine kaubandussõja eskaleerimine ning varasemad tariifid näivad nõnda laialdaste meetmete kõrval küllaltki tühistena. Uued tariifid on ilmselgelt kasvatanud majanduslanguse tõenäosust.
Minu hinnangul on parimaks majanduslanguse indikaatoriks intressikõvera pöördumine. Intressikõvera pöördumine on olukord, kus lühiajalised intressid tõusevad pikaajalistest kõrgemaks. Tavapäraselt on majanduslangus tulnud pärast seda, kui intressikõver on uuesti tagasi pöördunud (pikaajalised intressid tõusevad lühiajalistest uuesti kõrgemaks). Seda näeme hästi allpool olevalt graafikult.
Sellel graafikul on märgitud USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlus miinus 2aastaste võlakirjade tootlus. Ehk kui palju peab USA maksma intressi pikaajalise laenamise eest versus lühiajalise laenamise eest. Siin on selgelt näha, et oleme juba territooriumil, kus majanduslangus on varasematel juhtudel olnud nädalate või kuude kaugusel.
Intressivahe on praegu 0,29 protsenti. Kui vaadata eelnevat nelja suuremat majanduskriisi, siis pärast selle taseme saavutamist on kriis olnud vaid nädalate või kuude kaugusel. 90ndate alguses algas kriis 0,35 protsendi juures, 2001. aastal 0,48 juures, 2008. aastal 0,77 juures ning 2020. aastal 0,18 juures.
Seega on praeguseks juba vägagi arvestatavaks tõenäosuseks, et majanduslanguse „sütikuks“ võibki saada seesama tariifisõda.
Majanduslangus võib parandada USA eelarve olukorda
Kui me vaatame USA riigivõla perspektiivist, siis Ühendriikide rahanduslikku olukorda silmas pidades on majanduslangus tegelikult kasulik. USA peab sellel aastal refinantseerima enam kui 8 triljoni dollari eest riigivõlga ja praeguses seisus peab seda tegema küllaltki kõrgete intressimäärade juures.
Kui nüüd peaks tulema majanduslangus, siis sunnib see Föderaalreservi intressimäärasid langetama ning tõenäoliselt tulevad mingiks ajaks järsult alla ka võlakirjade tootlused (ehk intress, mida USA peab uue võla võtmiseks maksma). See omakorda tähendab, et USA saab refinantseerida suure osa riigivõlast madalamate intresside juures, mis aitab leevendada intressimaksete tõusust tulenevat survet riigieelarvele.
Seda protsessi me tegelikult praegu juba näeme. USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlus sööstis pärast tariifide avalikustamist järsult alla, kukkudes 4,22 protsendi pealt 4,04 protsendi peale. Majanduslanguse tingimustes võime näha tootluste langust 2-3 protsendi vahemikku. Ühtlasi tähendab see võlakirjade lühiajalist kallinemist, sest kui tootlus langeb, siis võlakirjade hind tõuseb.
Pikaajalist pilti see aga ei muuda. See võimaldab küll USA-l eelarve olukorda mõnevõrra parandada, aga võlakirjad on minu hinnangul ikkagi pikaajalises langustsüklis. Kui kriis peaks tulema, siis reageerivad keskpangad sellele rahatrükiga ning koos tariifide mõjuga toob see arvatavasti kaasa inflatsiooni teise laine, kus võlakirjad kaotavad jälle suure osa oma väärtusest.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!