Lõuna-Eesti väikefirmad ajavad keset koroonakriisi oma asja edasi ning teevad mõne pelglikuma jaoks ehk liigagi julgeid otsuseid.
Ettevõtjad usuvad, et rahvas leiab tasapisi tagasi tee väikelinnadesse ja maale, sest maal elamine on luksus, nagu ütleb Vidrikese külamaja perenaine Küllike Lilienberg.
Äripäev otsis Lõuna-Eesti kuplite vahelt üles kuus väikest perefirmat ja küsis, kuidas neil läheb ja millest nad unistavad.
Teatri rekvisiitor hakkas põllumeheks
- Silvi Langus Taarapõllu mahlaköögis. Foto: Liis Treimann
Võrust umbes 40 minuti autosõidu kaugusel Kangsti külas asub Taarapõllu talu, mis toodab mahedaid marjakrõpse ning mahlu ja moose. Krõbinaks saab teha pea kõike: vaarikaid, maasikaid, jõhvikaid, musti sõstraid, ebaküdooniamarju.
Kui Taarapõllu talu õu on meie saabudes pealtnäha tühi, siis see on mõistagi petlik. Päike sirab pea pilvitus taevas ning see tähendab, et põllurahvas toimetab juba pikemat aega. Õige pea tabab silm punase traktori, millega tuleb oma päeva esimeselt põlluringilt talu praegune perenaine Silvi Langus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“