Suurt hämmastust põhjustanud lennukeeldude taga on olnud koroonaviiruse levikuhirmu asemel suures osas poliitiline keelukihk. Kaua püsinud karm keeld võib tulevikus vähendada lennufirmade huvi Eesti vastu.
"Eesti liigutust vaadatakse kui idiootsust," ütles üks lennundusvaldkonda tundev allikas Äripäevale iseloomustamaks valitsuse kehtestatud otselendude keelamist ning hiljem kuue keelu alt välja võetud sihtkoha väljavalimist. Eesti oli Euroopa Liidu riikide seas üks karmimaid ning ajaliselt pikemaid lennuühenduste piirajaid. Ja seda suuresti ajal, mil koroonaviiruse levik oli Euroopas madalfaasis. Praeguseks, mil viiruse levik on jälle tõusuteel, on kruvisid oluliselt lahti keeratud, kuid kahju võib olla juba tehtud - lennufirmad ei pruugi koroonakriisi järel Eesti turule enam tagasi tulla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänane menüü: valitsus küpsetas valmis suures defitsiidis eelarve, Nordica ootab endiselt riigi abiraha, maaelu edendamise SA jagas raha riigikogule vilistades.
Majandusminister Taavi Aas ning rahandusminister Martin Helme tõdesid täna valitsuse pressikonverentsil, et hiljutine kohtuotsus, millega saab Nordicat käsitleda Estonian Airi järglasena, teeb Nordicale abi andmise raskemaks.
Lennufirma Nordica pole senini kätte saanud riigi abiraha, kuigi põhimõtteline nõusolek on valitsuselt selleks ammu olemas. Lõplikku otsust aga endiselt mitte.
Uut rikkust luuakse ikka seal, kus on head ühendused ja nii on see olnud Mesopotaamia aegadest peale. Lennuühendused otsustavad, kirjutab Xfly turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.