Küünetehniku juures Lasnamäe korteris: “Maksude maksmine on mõttetult kallis.”

“Ma teen e-sigaretti, loodan, et see ei häiri sind,” ütleb ripsmetehnik ühel hetkel. Mul polnud lähedal suitsetavast teenindajast aimugi, sest mu silmad on jätkuvalt kinni ja ripsmekemikaalide lõhn lämmatab kõik muu.

Ripsmetehnik reklaamis end Instagramis. Tema juurde aja broneerimine käis sõnumite kaudu, kus tehnik andis teada, et protseduur toimub tema kodus ja tasuda saab ainult sularahas.

Iluvaldkonnas on avalik saladus, et suur osa teenindajaid töötab kodus, arveldab sularahas ning maksab makse minimaalselt, kui üldse. Paljudel salongiomanikel on raske saada palgale töötajaid, kes tahaksid ausalt leiba teenida.

Kui tehnik mu ripsmeid silikoonpadjakestega kinni kleebib, räägib ta, et on osalise koormusega tööl ka salongis, kuid kodus ajab oma äri. Algul tegi sõbrannadele niisama, siis otsustas hakata raha küsima ning kolme aastaga on talle kogunenud palju kliente.

Kodus on tema sõnul palju mugavam ja vabam töötada. Kuna protseduur on pikk ja hõlmab palju ootamist, et kemikaalid ripsmetele mõjuma hakkaksid, siis saab ta kodus paralleelset omi asju ajada. “Arvutis oma asjadega tegeleda, kassi silitada, telekat vaadata…,” loetleb ta.

Mingisuguse inspektsiooni kontrolli ta ei karda. Kodudesse ei tule keegi, ütleb tehnik kindlameelselt.

“Jumal, kui närvi see hääl mind ajab,” lausub küünetehnik niipea, kui olen maniküürilaua taha istunud. Terve Lasnamäe korter kõmiseb remonditööde kopsimisest, mis on tehniku sõnul kestnud viimased paar nädalat iga päev üheksast viieni.

Tehnik, kelle juurde olen saabunud, on kliente kodus vastu võtnud üle kümne aasta. Ta teab numbri täpsusega öelda, et tänaseks on tal 105 pikaajalist püsiklienti.