Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna

Reformi eesmärk oli anda apteegis tegelik võim proviisorile ehk läbi lõigata omandisuhted apteekide ning ravimite hulgimüüjate vahel. Et hulgimüüjad ei kontrolliks enam apteekide tegevust ning apteeker oleks ennekõike tervishoiutöötaja, mitte hulgimüüjale head kasumit toovate käsimüügiravimite ja tervisetoodete müügimees.

Aastatel 2014–2015 vastuvõetud seadusemuudatused said pika üleminekuaja ning reform jõustus 2020. aasta aprilli algusest. Apteegi enamusomanik saab nüüd olla ainult apteekrilitsentsiga füüsiline isik, kellel on täielik mõjuvõim apteegis toimetamiseks. Kõik tollal nelja suure kaubamärgi – Apotheka, Südameapteegi, BENU ja Euroapteegi – omanikfirmade apteegid liikusid proviisorite nimele.

Ehkki proviisorid peaksid olema täiesti vabad otsustama, siis tegelikkuses seoti nad erinevate lepingutega endiselt samade apteegikettidega, kelle ärimudel muutus frantsiisiandjaks.

Nende frantsiisiandjate selja taga on aga ravimite hulgimüüjate ärihuvid. Selliselt sõltuvaid apteeke on turul hinnanguliselt kaks kolmandikku kõigist apteekidest ning paljusid nende juhatajaid-omanikke peetakse lihtsalt apteegi operaatoriteks, keda vajadusel välja vahetatakse.