Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"

Kriitikute sõnul sõltub suurem osa apteekide juhatajatest-omanikest endiselt ravimite hulgimüüjatest ning põhjust seda uskuda andis ka täna avalikkuse ette jõudnud Äripäeva põhjalik uurimistöö.

„See on JOKK-olukord, paberi peal on kõik ilus ja korras. Jah, me saame aru, kelle kõrvad siit-sealt paistavad, aga praegu ei ole võimalik näidata paragrahvi, mille vastu eksitakse,“ tunnistas üks kõrge riigiametnik eravestluses.

Kolm ja pool aastat apteegireformi algusest hiljem tõdevadki nii sõltumatud apteekrid kui ka teemaga seotud ametnikud, et massiivse vastuseisu tõttu saime nuditud reformi. Apteegiturg oli juba toona suuresti kettide vahel jagatud ning reformi jäetud lõtkud pole olukorda sõltumatute proviisorite kasuks muutnud.

Apteegikettide frantsiisijuhid ütlevad vastu, et kõik apteegid Eestis tegutsevad vabalt ja sõltumatult, sest seaduse järgi peab apteegi omanikeringis olema üle 50protsendiline osalus proviisoril.

Kuna aga apteegi pidamisel on kõige olulisem asukoht ehk pind ning head pinnad on enamasti frantsiisiandjate käsutuses, siis sõltumatul apteekril polegi praktiliselt võimalik uut apteeki asutada ning turule siseneda.

Praegu valitsevat olukorda näib hästi iseloomustavat ka see, et kui ravimituru suurtegija Magnumi omanik Margus Linnamäe käis vahetult enne apteegireformi jõustumist avalikult välja ähvarduse esitada riigile apteekide sundvõõrandamise eest kahjunõue, siis tegelikkuses ta seda ei teinud. Äripäev küsis Linnamäelt ka kommentaari, kuidas ta hindab apteegireformi tulemusi ning miks ta riigile kahjunõuet ei esitanud, kuid vastuseid ei saabunud.