Eesti trükikojad siplevad ebavõrdses konkurentsis

Trükikoja Folger Art juhataja Mait Sõõrde selgitas, et näiteks Poola ja Leedu, vähemal määral ka Läti saavad kasutada juba pikemat aega nii ekspordi toetusteks kui ka seadmete soetamiseks Euroopa Liidu abiprogrammide rahasid. “Selles ei ole Eesti trükikodadel aga eriti millegagi hiilata. Konkurents ei ole võrdne,” nentis Sõõrde 7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis.

Eesti Trükitööstuse Liidu tegevjuht Kati Rostfeldt mainis, et Euroopa Liidu toetuste perioodi 2014–2020 meetmete raames ei ole trükitööstustel Eestis palju võimalusi, head väljavaated on aga lähiriikidest Lätil, Leedul ja Poolal. “Suurem osa ettenähtud investeeringutoetustest nendes riikides realiseerub viie aasta perspektiivis ning see teema on aktuaalne kogu tööstussektoris. Selle mõjusid Eesti ekspordivõimekusele näeme 3-5 aasta pärast. Eesti trükiettevõtete soov on eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste loomine ettevõtluses,” rõhutas Rostfeldt.

Pajo kavatseb eksporti suurendada

Ka ASi Pajo tegevjuht Karmen Vesselov mainis ekspordi kasvu pidurdumise ühe põhjusena lõunanaabrite trükitööstuste kiiret kasvu, millele annavad hoogu sealsed investeeringutoetused. Vesselov tõi veel mõne põhjuse. “Mõned ettevõtted on saavutanud pärast investeeringuid stabiilsuse, töötades endale sobival võimsusel, teiste puhul võib olla tegu sihtriikide majandusest tulenevate mõjudega,” kirjeldas Vesselov.

Pajo käibest moodustab eksport kaks kolmandikku, palju läheb piiri taha perioodikat, aga ka liimköites raamatuid ja õpikuid. Peamised sihtturud on Soome ja Norra. Järgmisel aastal on plaanis suurendada nii ekspordi osakaalu kui ka käivet siseturul. “Päris uusi turge silmapiiril pole, kuid senisest enam plaanime leida kliente Rootsis, Norras ja Taanis. Tänu EASi ekspordibuldooseri projektile oleme saanud neis riikides väärtuslikke kontakte,” rääkis Vesselov.

Trükikojad ühiselt piiri taga konkureerimas

Mait Sõõrde meelest päästaks Eesti trükkalid ekspordi langusest nii tuleval aastal avanev EASi tööstusettevõtete arenguprogramm, trükiliidu töö ekspordi edendamisel kui ka trükikodade koostöö. “Trükikodade omavaheline allhange on muutunud igapäevaseks. Kõiki töid, mis turgudel võidetakse, ei pruugi alati olla endal mõistlik valmis teha. Selleks on pea igal trükikojal välja kujunenud omad koostööpartnerid, keda saab usaldada ja kes erinevates olukordades abiks on,” tutvustas Sõõrde ja lisas, et ka Folger on alltöövõtja mitmele suurele eksportöörile. “Tihti liigub üks tellimus enne valmis saamist läbi mitme trükikoja ja selles ei ole midagi iseäralikku. Oluline on välisturgudelt raha ära tuua.”

Tänavu on Folger Art teinud olulisi investeeringuid pakendi tootmise seadmetesse, et suurendada pakendite eksporti. “Meie uus pakendiüksus alustab täisvõimsusega tööd 2016 kevadel. Esialgu eriti uusi sihtturge aga plaaninud ei ole, kuna näeme piisavalt potentsiaali olemasolevatel turgudel,” rääkis Sõõrde, kelle juhitav ettevõte ekspordib praegu peamiselt Soome, vähemal määral Rootsi ning peamiselt reklaame ja tarbetrükiseid.

“Eksportida on alati mõistlik suurema lisandväärtusega tooteid. Vähe määritud ja vähe kortsutatud paberi vedu ühest Euroopa riigist teise ja tagasi ei ole majanduslikult eriti mõistlik ja kasulik,” nentis Sõõrde.

Mis võiks olla Eesti trükikodade konkurentsieelis ekspordis?

Mait Sõõrde leiab, et konkurentsieelist oleks palju tahta. “Juba ainuüksi võrdsetel tingimustel naaberriikidega eksporditurgudel konkureerimine kasvataks Eesti eksporti. Praeguse seisuga julgen väita, et Eesti trükitööstuses on üht-teist muutunud ja muutumas,” mainis Sõõrde.

Oma arvamust põhendas ta sellega, et Eesti Trükitööstuse Liit on saanud uue hingamise. Liidu liikmelisus on oluliselt kasvanud ja on näha, et kasvab hoogsalt edasi. Ühiste jõududega on kindlasti kergem võidelda eksporditurgudel, teavitada oma olemasolust ja vajadustest valitsust ning teha koostööd EASiga.

Samuti on kergem koos luua uusi strateegiaid, et ekspordiga paremini toime tulla. Teada on, et uuest aastast avaneb ka uus EAS tööstusettevõtete arenguprogramm, millest tahaks samuti loota mõningal määral konkurentsitingimuste võrdsustumist naaberriikidega. “Suurimaks konkurentsieeliseks välisturgudel pean trükikodade omavahelist koostööd, mitte konkureerimist ühtede ja samade klientide ees,” kinnitab Sõõrde.

Printcenter Eesti tegevjuht Sten Seene arvates saab põhiline konkurentsieelis tulla keskendumisest tootmisefektiivsusele ehk tootmisprotsessi optimeerimisest ning uute paremate võimalustega seadmete soetamisest. “Osa Skandinaavia trükikodasid suudab endiselt võistelda Eesti trükikodade pakutavate hindadega. See on üksnes võimalik tänu nende paremale efektiivsusele, sest töötajate palgatase on kordades kõrgem Eesti trükikodade töötajate omast,” kirjeldas Seene.

Karmen Vesselov leidis, et kuna trükiturul on tooted suhteliselt sarnased, siis erinevus tuleks sellest, mis käib tootega kaasas. “Siia alla käib tarnekindlus, täpsus, asjatundlikkus, paindlikkus ja kindlasti ka see, et kvaliteedis järeleandmisi ei tehta. Usun, et õigesti turundades võib eksportida kõike, ka pisemaid tooteid. Ekspordi mõttekus eri riikidesse sõltub üldjuhul sihtturu füüsilisest kaugusest ja tellimuste mahust. Oluline on, et eksportija on oma sihi õigesti seadnud, teab, mis on tema tugevused, ja oskab oma võimalusi kasutada. Suurimad eksportijad on siiski perioodika- ja pakenditrükikojad.”