TOP: mis firma on Harjumaa edukaim?

Harju Elektri juht Andres Allikmäe sõnas, et 2017. a majandustulemused olid ettevõttele ajaloo parimad. Just õigel ajal, et 2018. aastal väärikalt tähistada ASi Harju Elekter 50. ja Eesti Vabariigi 100. juubelit.

Harju Elektri müügitulu kasvas aastaga 67,4% ning jõudis 102,4 miljoni euroni. Ärikasum suurenes 71,1% ja oli 5,4 miljonit eurot ning puhaskasum ilma erakorralise tuluta kasvas 33,2% ning oli 4,3 miljonit eurot. Koos finantsinvesteeringu realiseerimisest teenitud erakorralise tuluga jõudis ettevõtte puhaskasum koguni 29,1 miljoni euroni. Kontserni olulisemad turud, mis annavad müügitulust 84%, on Eestist ja Baltikumist väljaspool.

Järgneb intervjuu Harju Elektri juhi Andres Allikmäega, kes peab hea juhtimise ja sellest johtuvalt ka heade majandustulemuste saladuseks muu seas ka väikest masohhismi.

Kui sa teed midagi rumalat, siis mida varem sellele jälile saadakse, seda parem. Nii et mina olen tänulik, kui keegi tuleb mulle ütlema, et kuule, et me ei saa seda. Võib-olla see tuleneb minu iseloomust, sest ma olen ikkagi väga meeskonnamängija ja mulle meeldib, kui on hea klapp. Pean tunnistama, et mul ei ole kunagi nii ägedat meeskonda olnud kui praegu. Enamik on minust oluliselt nooremad.

Võib-olla oleks mõistlik alustada sellest, et Eesti majandus on küllaltki väike, see majandusruum on väike ja väga paljudele firmadele on Eesti nii-öelda äri tegemiseks ikkagi pisut pisikene. See eeldab seda, et vaade peab olema kindlasti Eestist välja. Seda enam tahaks, et kodumaailm oleks hästi korras, liiguks hästi. Momendil tundub asi olevat enam-vähem korras. Alati on firmasid, kes saavad hästi hakkama ja teisalt on ka neid, kellel on alati probleeme.

Jah, eelmine aasta oli tõesti väga tormiline, tütarettevõtete arv kasvas kaheksalt kaheteistkümnele. Samas peame tunnistama, et selle maailma kokku sidumine ei olegi nii lihtne. Meil tuleb oma haldusvõimekust oluliselt tõsta. Ma arvan, et me liigume ikkagi sammhaaval. Meie tänane ülesanne on asjad jälle väga heaks teha ja eks siis liigume edasi. Nüüd on meil tugev positsioon ka Rootsis. Me arvame, et peame just Põhjamaade turgudel oluliselt kasvama.

Tehnoloogiaga seotud firmasid oli varem, näiteks Telekom ja Norma. Nüüd oleme me vaid jäänud. Teistel Balti börsidel mõningaid siiski on, aga ma ei tea, miks meil mitte.

Küsimus on eelkõige omanike otsuses. Kui vaadata Eestimaal ringi, siis on siin oma kümmekond, kes võiksid börsil olla. Rohkem riigifirmasid võiks olla: Eesti Energia, VKG.

Jah, ma nõustun Toomas Lumaniga, et reguleeritakse asju, mida ei oleks vaja võib-olla reguleerida. Otsitakse asendustegevusi. Mind on alati häirinud see, et me oleme väga püüdlikult üle võtnud ja praktiliselt kohe rakendanud Euroopa Liidust tulenevaid määruseid, mis väikse riigi väikse majanduse, väiksema ettevõtluse ja mistahes sellega seonduva jaoks on kurnav ja administratiivselt mittevajalik. Eesti võiks kindlasti kasutada oma väiksuse eelist, et olla paindlik.

Ei ole otseselt nii, et Soomes oleks parem teha. Me oleme Soomes olnud edukad, see on ilmselt sellest, et me oleme olnud seal oma toodetega ja lahendustega natukene paremad.

See oli pigem nali. Meil on Soomes hästi läinud ja tunneme ennast seal vajalikuna.

Me oleme ikkagi Eesti patrioodid ja me arvame, et Eesti lipp on see, mida tuleb uhkelt üleval hoida. Seetõttu meie peakorter on täna siin ja ka jääb loodetavasti siia.

Eks pikkamööda ikkagi vesi uuristab augu kivi sisse, tuleb teha rahulikult tööd, ajada oma asja, püsida fookuses, täita oma lubadusi.

Mine tea. Eks see sõltub meie ootustest ja ärivajadustest ja möönan ka seda, et viimasel ajal on tulnud pakkumisi kutsete näol küllaltki palju. Eks aeg on ka selline, majandus heal järjel ja firmad arvavad, et nüüd ongi see hetk, millal neid võidakse üle võtta. Loomulikult ei suuda me kõigega kaasa minna. Ei tahagi minna, aga ühel hetkel äkki on jälle see, mis meid huvitab. Aga me mitte ainult ei vaata sissepoole, vaid me ka tegutseme väga aktiivselt, et kogu see maailm ära siduda.

Need on erinevad elektrialaga seotud firmad. On ka sidussektorite ettevõtteid, aga ka traditsioonilisi.

On ka Eestist olnud, aga ei ole tingimata olnud näha, et see meie äri toetaks. Ei ole mõtet ainult käivet minna püüdma, tahaks, et see oleks sünergiline.

2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.

Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva Infopank.ee

Teiste maakondade ettevõtete edetabelid ilmuvad Äripäeva veebis pärast 10. detsembrit 2018.