- Ãripäeva TOP 100 auhinnagaala. Pae Farmer OÜ juht Ülo Flaur saab auhinna Äripäeva peatoimetajalt Meelis Mandelilt. Foto: Liis Treimann
Äripäeva koostatud Raplamaa parimate ettevõtete edetabeli võitis põllumajandusettevõte, mis uue lauda ehitamisel võttis snitti Ameerikast ostetud õpikust. Kodus aeti näpuga järge ja arvutati tollid sentimeetriteks ja nii saadi uue ja innovatiivse lauda mõõdud ehitamiseks kätte.
Raplamaa kõige edukam firma on Ülo Flauri juhitav Pae Farmer OÜ, mis lisaks maakonna parima tiitlile saavutas tänavu esimese koha ka Äripäeva Põllumajandustootjate TOPis.
Flaur ütles Äripäeva teemaveebile
põllumajandus.ee eelmise aasta häid majandustulemusi kommenteerides, et soodsad ilmastikutingimused mõjutasid positiivselt teraviljakasvatuse ja piimakarja tulemusi. "Aga ainuüksi heade ilmastikuoludega piimakarja kasvatamine siiski ei õnnestu. Eelmise aasta häid majandustulemusi toetas asjaolu, et piima kokkuostuhind tõusis üles pärast tugevat langust, mis oli põllumehi vaevanud kaks aastat," ütles Flaur, kuid lisas, et tänavu on piima hind jälle langenud.
Võimalikku hinnalanguse jätkumist vaagides ütles Flaur, et piimatootmine on selline protsess, mida peatada ei saa. Sisemiste reservide arvel tuleb ka kahjumlik aeg üle elada. "Õnneks on meil teisi toetavaid tegevusi juures, nii oleme saanud hajutada oma äririske. Meil on arvestatavas suuruses teraviljakasvatus. Eelmisel aastal saime hea saagi ja realiseerisime teravilja miljoni euro eest. Lisaks on meil 700pealine lihaveisekari,“ rääkis ta.
Pae Farmeri piim läheb kõik ühele kokkuostjale, kes toimetab selle Leetu. Kuna tehingud on siiamaani ennast õigustanud ja probleeme pole tekkinud, on Flaur rahul ja teisi kokkuostjaid kõrvale ei otsi.
Ta möönis, et piimakarjakasvatajatel võiks olla oma ühistuline piimakombinaat, kus põllumehed saaksid rohkem piima kokkuostuhinna määramisel kaasa rääkida. "Osaleme ka E-Piima ühistegevuses ja tööstuse ehitusel, kuna kuulume ühistusse. Samas olen suhteliselt ettevaatlik ühistulise tegevuse suhtes, sest õhtu lõpuks ei pruugi me kõike aduda, mis ühistute taga on,“ jäi Flaur ettevaatlikuks.
Pidev areng ja uued investeeringud
Piimakarjakasvatajate suur läbimurre oli Flauri sõnul see, Eestis hakati ehitama uusi Ameerika-tüüpi lautasid. "Ilmselt kõige esimene Ameerika-tüüpi vabapidamislaut ehitati 2002. aastal. Hakkasime Põlva Agroga samal ajal ehitama, neil valmis see enne ja seejärel meil. Võib öelda, et see oli sektori kõige suurem innovatsioon. Toona käis neid lautasid tutvustamas Ameerika nõustaja Lindell Whitelock. Meie tõus hakkas sealt. Isegi lauda ehitamisel võtsime Ameerikast ostetud õpikust šnitti. Kodus ajasime näpuga järge ja arvutasime tollid sentimeetriteks ja nii saime uue lauda mõõdud kätte,“ rääkis Flaur algusest. "Palju olen õppinud ka Inglismaalt, nemad suudavad ennast väga ökonoomselt majandada.“
Flaur on ettevõtte arenguga rahul. "Täna on meil tehnoloogiline võimekus, et teha ära kõik tööd, mida looduses on õigel hetkel teha vaja: alates teravilja koristusest ja kuivatamisest, lõpetades silo tegemisega. Meil on isegi silopurustamise võimekus poolteistkorda suurem meie vajadusest. Võib öelda, et oleme erandlik ettevõte, kui paljud kasutavad teenustöövõttu, siis meie saame ise kõigi töödega hakkama. Näiteks on meil sõnniku muldaviimiseks oma masinad olemas. Samamoodi kasutame silo varumisel oma transporti – see toimib hästi, meie autotransport on odavam ja efektiivsem,“ selgitas ta.
Hea meel on selle üle, et meie toel ehitati tänavu valmis poolteist miljonit eurot maksev ühistuline teraviljakuivati, millest on suur abi paljudele ümbruskonna teraviljakasvatajatele. Raplamaa kõige suuremas kuivatis saab tunnis kuivatada 75 tonni vilja.
Ülo Flaur
Pae Farmer OÜ juht
Head meelt tunneb Flaur selle üle, et nende toel ehitati tänavu valmis poolteist miljonit eurot maksev ühistuline teraviljakuivati, millest on suur abi paljudele ümbruskonna teraviljakasvatajatele. Raplamaa kõige suuremas kuivatis saab tunnis kuivatada 75 tonni vilja. Kui varem oli 5–6 kõige paremat spetsialisti teraviljakuivatis tööl, siis nüüd loodab ta hakkama saada 1–2 töötajaga.
Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Flaur, et äris ei saa endale seisakut lubada. "Kõige olulisem, millega pidevalt tegeleme, on maa omandamise küsimus. Meil on 50% rendimaad, see ei anna meile täit kindlustunnet, sest omanikud võivad ringi mõelda. Usun, et vähemalt 10 aastaga on meil see maa ostetud, mida meil vaja läheb,“ sõnas ta. OÜ Pae Farmer ostis 2017. aastal maad juurde 182,63 ha, selleks võeti pikaajalist pangalaenu. 2018. aastal on plaanis jätkata maade ostmist.
Lisaks ootab ehitamist töökojahoone, kus saab seadmeid remontida, seejärel on tarvis valmis ehitada uus noorkarjalaut – töid jätkub.
Kohalikke töökäsi aga napib ja nii on Pae Farmer juba mitu aastat võõrtöölisi palganud. Ukraina töömeestega on Flaur väga rahul ja sõnab, et mehed teevad head tööd ja on tohutult motiveeritud.
Kohalikke töökäsi aga napib ja nii on Pae Farmer endale võõrtöölisi palganud juba mitu head aastat. Ukraina töömeestega olen väga rahul – mehed teevad head tööd ja on tohutult motiveeritud.
Ülo Flaur
Pae Farmer OÜ juht
"Põllumajanduse suurim probleem on hooajalisus, kui meil on teravilja külvipind 2600–2700 hektarit, siis see annab tööd kuueks kuuks, aga ülejäänud aeg tööd pole. Nendel töödel oleme kasutanud Ukrainast kolme autojuhti," räägib ta.
Ülo Flaur on Kehtna valla kõrgeima autasu, teenetemärgi, saanud viis aastat tagasi. Mehe sõnul ei jäta teda omaküla inimeste käekäik külmaks. Ettevõtjana tajub ta suuremat vastutust, et elu kodukandis sujuks ning ollakse nõu ja jõuga abiks, kui seda on vaja läinud.
2017. aasta lõpu seisuga oli Pae Farmerite konsolideerimisgrupis veiseid kokku 3288 pead, nendest 1086 lüpsilehma ja 223 ammlehma. Piima kogutoodang oli 11 542 tonni. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 10 086 kg. Tänu piima hinna tõusule laekus müügist 102 200 eurot rohkem võrreldes 2016. aasta hinnaga. 2017. aasta piima müügist laekumine moodustab 61,22% müügitulust. Ettevõte kirjutas aruandes, et loodab, et 2018. aasta alguses alanud piima hinna langus pidurdub ja piimatootmine oleks tasuv. 2017. aastal sündis 515 lehmvasikat, kes kasvatatakse üles oma lüpsikarja täienduseks. Pullmullikaid müüdi 483 pead tapaks ja 198 elusloomadeks, nendest lihapullid vastavalt 160 ja 38 pead. Loomade müügist laekus kokku 821 400 eurot, mis on 14,5% müügitulust.
Ettevõtte keskmine töötajate arv oli 2017. aastal 64.
Äripäeva maakondlike edetabelite metoodika
2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.
Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva
Infopank.eeSeotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.